Käesolevaks ajaks on toimunud mitmed muutused projekteerimisteenuse riigihangetel  – langenud on oluliselt turuhinnad, muudetud on riigihangete seadust (RHS) ning tihenenud on konkurensts hangete turul, kirjutab Sirkel & Mall riigihangete müügijuht Mihkel Rääk.
Ent mõned ühiskonnas laialdasemat arutlust leidnud pakkujaid ahistavad reeglid on jäänud endiselt samaks.
Tõsisemaid märke majanduse langusest projekteerimisturul märkasime juba 2007 ja 2008. Toona poleks veel keegi osanud uneski näha, kui madalaks võivad projekteerimislahenduste hinnad 2009. aastaks kukkuda. Kõik elasid õndsas soovis jõuda 5 rikkama Euroopa Liidu liikmesriigi hulka, sõita luksusautoga ning oli normiks, et tavalisele projekteerijale laekus palgapäeval kontole 30 000 Eesti krooni.
2005 kuni 2007 aastal polnud harvad juhtumid, kus riigihangetel osales maksimaalselt 3 pakkujat. Sageli nurjusid hanked pakkujate puudusel. Võime öelda, et suurem osa projektbüroodest keeras avalikule sektorile selja, kuna ärisektoris liikus raha tunduvalt väiksema bürokraatiaga. Pikemas perspektiivis see kindlasti mitteosalejatele ära pole tasunud nagu seda kinnitavad 2009. aasta projekteerimise riigihanked. Iga eemalejäämine varasemate aastate hangetest on käesolevaks ajaks paljudele pakkujatele kaasa toonud riigihangetel valitsevate hindade ja turuvajaduste mittetundmise ning see on ka üheks põjuseks, mis on külvanud ohtralt vaenu ja kõikvõimalikku halvastiütlemist konkurentide vahel. Sageli on haaratud enda kätte koguni kohtumõistja roll ning omamata seejuures igasugustki õiguslikku pädevust löödud alusetult risti üks või teine ettevõte kui sihilik alapakkuja vmt. Kui me soovime elada õigusriigis, siis peaksime katsuma käituda teineteise suhtes tolerantselt ja viisakalt ning lahendama arusaamatusi selleks ette nähtud organites. Siinjuures on passlik mainida, et 08. juunil 2009 langetas riigikohtu üldkogu otsuse, millega tunnistas põhiseadusevastaseks RHS-i § 129 lõike 1, mis kohustas Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni (VAKO) otsuse edasikaebamisel pöörduma ringkonnakohtusse. Antud pretsedendiga anti selgelt ühiskonnale mõista, et VAKO on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan. Positiivne on kindlasti asjaolu, mis võimaldab kõikidel vaidlustajatel edaspidi edasikaebamist VAKO otsuse peale alustada esimese astme kohtust ning alles seejärel esitada halduskohtu otsuse peale kaebus ringkonnakohtusse. Teisest küljest tuleb jällegi tõdeda, et seoses riigikohtu otsusega pikeneb märgatavalt hankemenetlustega seotud vaidlustuste lahendamise aeg. Niisiis võime öelda, et ühelt poolt on küll kooskõla põhiseadusega saavutatud ning vaidlustajatele tagatud nende põhiseadulikõigus läbida kõik kolm kohtu astet, ent teiselt poolt jääb mõneks ajaks küsimärgiks, millist mõju hakkab avaldama veelgi pikenev vaidlustuste lahendamise periood majandusele. Sest iga vaidlustamine toob kaasa hankelepingu täitmise tähtaja edasilükkamise, mis omakorda pärsib raha kasutamist ja liikumist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele