Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Narva veemajanduse megaprojekt saab 447 miljonit krooni toetust
Narva elanikud saavad peagi puhta joogivee, kuna Euroopa Komisjon kiitis heaks Narva veemajanduse suurprojekti rahastamise, mille eeldatav kogumaksumus on 694 miljonit krooni.
Projekti toetus Ühtekuuluvusfondist on üle 447 miljoni krooni ning projekti eeldatav kogumaksumus 694 miljonit. Toetuse saajaks on AS Narva Vesi, projekti ehitustegevus on plaanitud aastatele 2010-2014.
Projekti „Narva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ raames renoveeritakse Narva veepuhastusjaam, mis töötab aastast 1975 ning vahetatakse välja umbes 25 km torusid. Lisaks renoveeritakse 27 km praegu väga halvas seisus kanalisatsioonitorustikku.
„Ida-Virumaa joogivee kvaliteet on olnud mureks aastaid. Selle projektiga tagatakse Narva linna 65 800 elanikule puhas ja nõuetele vastav joogivesi, mis on samm edasi Ida-Virumaa joogivee probleemide lahendamisel. Euroopa Komisjoni heakskiitu ootab veel teinegi Ida-Virumaa veemajanduse suurprojekt, mis hõlmab Kohtla-Järve linna ja selle lähipiirkonda, millega saavad joogivee probleemid lahendatud ka Püssis ning Jõhvis,“ märkis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Veemajanduse projektide rahastamiseks on Ühtekuuluvusfondist perioodil
2007-2013 kasutada 6,4 miljardit krooni ning esimeses taotlusvoorus tehti otsuseid 4,78 miljardi ulatuses. Narva veemajandusprojekt on üks 36-st esimeses taotlusvoorus rahastamisotsuse saanud projektist.
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele