Ümbrikupalk tuleb mängu alapakkumiste puhul

Paar aastat tagasi kehtima hakanud riigihangete seadus kaotas sätte, et pakkumise tegija peab maksma töötajatele 70% sektori keskmisest palgast, ehitusettevõtjate liidu sõnul loob see soodsa pinnase ümbrikupalkade maksmiseks, kirjutab Äripäev.

„Kui uus riigihangete seadus tuli, siis võeti see sealt välja ja põhjendus oli eurodirektiividele mittevastavus,“ rääkis ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor Indrek Peterson ning lisas, et eurodirektiivide seisukohast oli sätte näol tegemist ettevõtlusvabaduse piiramise või ahistamisega.

„Tekkinud olukorda kasutatakse sama klausli all päris palju ära. Küllaltki tõenäoline on ja ka maksuamet on seda kinnitanud, et ümbrikupalkade maksmine on kasvanud ja eks üks põhjus ongi see, et makstakse vähem ametlikult ja tänu sellele saab osaledes pakkuda odavamat hinda,“ rääkis Peterson, kelle sõnul ei kohtle seadus seetõttu kõiki pakkujaid võrdselt. „Välja võetud seadusesäte oleks võinud sellist käitumist välistada,“ lisas ta.

Tegevdirektori sõnul võib ümbrikupalk olla üks põhjus, miks pakutakse põhjendamatult odavat hinda ehk selle arvelt suudetakse hinnad alla lüüa. Küll tõdes ta, et seal võib olla ka muid põhjuseid, mis seda teha lubavad. mbrikupalga skeemi on võimalik pikaajaliselt kasutada ja pakkumise hinda sedasi alla lüüa,“ võttis ta vastuse kokku.

Riigihangetel edukas Facio Ehituse tegevjuht Toomas Tromp ütles, et tema põhimõtteliselt ei oleks selle vastu, et palgatasemed ei saaks riigihankel osalemisel erineda üle 30%. „Aga kust me võtame selle arvu ja kuidas me seda arvutame, kas sinna hulka võtame ka ettevõtte juhatuse nõukogu ja juhatuse palgad,“ tõstatas juht probleemi sektori keskmise palga määratlemisest.

Kuna riigihangetel osalevad peamiselt suured tegijad, siis nendel suure tõenäosusega ümbrikupalga maksmise probleemi pole. „Seega saab teha alapakkumist mingite muude asjade arvelt,“ lisas ta.

„Kui spekuleerida, siis saab teha madalamat pakkumist selle mõttega, et alltöövõtjad hoiavad oma pakkumisi madalal, kuna neil on mitte nii aus palgasüsteem,“ rääkis Tromp ning lisas, et usub, et peatöövõtjate keskmised palgad sinna 70% sektori keskmise palga sisse ka jäävad. „See ei mõjuta olukorda, et alltöövõtjad ümbrikupalka maksavad ja küllap nad seda ka teevad. See ei ole väga suur saladus,“ nentis ta. 

„Need, kes riigihangetel osalevad, kui need on suurtööd, on ikkagi suurettevõtted ja ma ei usu, et seal ümbrikupalka makstakse,“ rääkis Vennad Ehituse üks omanik ja tegevdirektor Agu Mutli. Pigem on pisikesed alltöövõtjad need, kelle hinnad konkurentsi tõttu alla tambitakse. „Meid see seadus seganud ei ole. Sellest probleemi tekkinud ei ole,“ lisas ta paar aastat tagasi jõustunud riigihankeseaduse kohta. 

„Kindlasti on see hea, kui konkureerida saavad need firmad, kes maksavad oma inimestele korralikult palka,“ vastas Mutli küsimusele kas riigihankel on oluline, et kõik osalejad peaks ühte suurusjärku jäävat palka maksma.

Allhankijate osas teadis ta aga rääkida, et luuakse firmasid, mis teevad väga odavalt, ilmselt ka ümbrikupalka makstes, ühe projekti ära ja siis firma likvideeritakse. Kõik maksud jäävad maksmata. „Loomulikult on probleem, kui lihtsalt tehakse nii odavalt ja makse ei maksta." Samas ma ei usu ma, et see peatöövõtjate olukorda muudaks,“ lisas ta.

Tartu Ehituse üks osanik ja finantsdirektor Aado Kivi ütles, et täna on kulude kokkuhoid tõsine teema ning „mis seal salata, üks suur kulu on palk ehk tööjõukulud tervikuna“. Ta on seisukohal, et riigihankel osalejate palkasid ja nende ühtlust võiks jälgida. Tema sõnul kandub ümbrikupalga maksmise probleem peatöövõtjalt üle alltöövõtjale, kui riigihange on võidetud väga odava pakkumisega.