Linnavolikogu määruse eelnõu kohaselt täpsustatakse Tallinna linna kaevetööde eeskirja ning muudatakse karmimaks nõuded kaevetööde järgsele taastamisele, õhutades kasutusele võtma moodsaid kaevetööde tehnoloogiaid.
Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul ei saa linn tee omanikuna nõustuda olukorraga, kus kaevetööde järgselt halveneb teedevõrgustiku seisukord ning linnale tekitatakse olulist materiaalset kahju. „Teekatete taastamise nõuete karmistamisega on võimalik motiveerida tehnovõrkude valdajaid ettenägelikumalt ja hoolikamalt läbi mõtlema oma tegevusi ning kasutama moodsaid kaevetööde tehnoloogiaid,“ selgitas Boroditš.
Tallinna Kommunaalameti juhataja Ain Valdamanni sõnul kehtestatakse kaevetööde eeskirja muudatusega nõue, mille kohaselt asfaltkatted taastatakse asfaldilaoturiga kuni 6,5 m laiustel teedel sõidutee kogu laiuses, üle 6,5 m laiustel teedel ühel sõidusuunal tehtava kaevetöö korral poole sõidutee laiuses ning mõlemal sõidusuunal tehtava kaevetöö korral sõidutee kogu laiuses. „Alla viie aasta vanuste asfaltkatete korral on paiga minimaalne pikkus 10 m ja selle pealiskiht tuleb ehitada asfaldilaoturiga ja vajadusel vahetatakse ka äärekivid.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.