Kriisiaegne büroo üürileping ootab tingimist

Üürile andja poolelt uskus kaksiktorne valitseva AS EKE Invest juhatuse liige Rein Tiik, et ikka on kõige aluseks turg ja seekord on see üürilevõtja turg. Seda iseloomustab suurem paindlikkus. "Nüüd on kõik üürilepingud konkreetse kliendi nägu. Varasemad jäigad tüüplepingud, millega tuli kliendil kohaneda, on kadunud," selgitas ta iga üürniku erikohtlemist. Pealegi tulevad muutujatena mängu hoone asukoht, suurus, moodsus, Näiteks 1960. aasta hoone omanikul on raha kasseerimiseks ühed võimalused, 2009. aasta ehituse omanikul teised.

Uus Maa Kinnisvarakonsultantide tegevjuht Andres Hall tõdes, et ka nüüd sõltub üürilepingute sõlmimisel, millele tähelepanu pöörata väga palju sellest, kumma poolega tegemist on – kas üürileandja või üürilevõtjaga. Näiteks väga olulist rolli mängivad siin  üürilevõtja maksevõime ning renomee. Üürileandja peaks võimaldama kliendi hoidmise nimel alandada tal ajutiseks üüri, näiteks eraldi kirjaliku kokkuleppega kuueks kuuks, üheksaks kuuks või pikemaks, kuid siiski mitte määramata ajaks. Samas peaks üürileandja olema ka huvitatud lepingu paindlikkusest, et turuolukorra muutumisel ei jääks ta kriisiaegse üürlepinguga kahjumisse, samuti nõudma üürnikult maksete korrektsust. Väga oluline on ka, et nüüd saaks üüriraha kliendilt kätte alati kuu ette, mitte enam takkajärgi.

Üürilevõtja aga püüdku saada endale võimalikult pikad soodsalt fikseeritud lepingutingimused – praegu on ju üürilevõtja turg. Samas jääb muidugi oht, et turg võib langeda veelgi. Seega kui pikaks, on raske öelda – see on nagu köietantsija olukord.

Samuti peaks üürilevõtja kindlustama oma positsiooni üürileandja makseraskuste korral, näiteks, mis juhtub kui üürileandja jääb võlgu elektri või soojatootjale. Lisaks ikka tuleb lepingusse saada lepingutingimuste ülevaatamise või lepingu ennetähtaegse lõpetamise võimalused turutingimuste halvenemise puhuks.