8. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ühtteist sai fikseeritud, kuid ühtteist sai ka lahti jäetud," jäi peagi Rotermanni kvartalisse koliva AS Piletilevi juhataja Jaanus Beilmann uute ruumide üürilepingu osas kahtlevalt saladuslikuks. Nüüdselt pinnalt Estonia puiesteel kiputi ära juba paar aastat, kuna ettevõte kasvades hakkas kitsas ja mugavuski kattus ettekujutusega aina vähem.

Erinevalt paari aasta tagusest üürileandjate aina ahnemast ja jäigast üüripoliitikast on nüüdsed hinnad üsna sooedsad. Rotermanni kvartal osutus linna keskel parimaks valikuks, liiatigi on ju uued ruumid aadressil Rotermanni 8, mis siis, et veidi teises piirkonnas, aga ikkagi kesklinnas. "Rotermannis on hinnad nõks soodsamad, kui Estonia puiesteel," tundis ta rahuldust soodsalt sülle langenud suuremast kvaliteetpinnast.

"Igas lepingus on ju kaks poolt  - kui üks pool ei saa hakkama, siis ei saa ka teine pool hakkama," osutas Beilmann nüüdsete büroode üürilepingute olukorra tundlikkusele ja ka kordumatusele. Varasematel aegadel oli lepingutes fikseeritud protsentuaalne ruuduhinna kasv. Nüüd aga, kus ka üürileandja püüab meeldida üürilevõtjale, tuleb kindlasti jätta lepingusse kahepoolne korrigeerimise võimalus. "Iga-aastased tõusud lepingus tasuks nüüd küll välja jätta, need on igandid vanadest aegadest," õhutas ta üüripartnereid oma kehtivaid lepinguid ümber vaatama. Tuleb ju fikseeritud hinnatõusud taandada reaalsetele kuludele. Kui majandus ikka kimab 10 % alla, on sellised fikseeringud mõttetud, toonitas Beilmann paindlikkuse vajadust.

Üürile andja poolelt uskus kaksiktorne valitseva AS EKE Invest juhatuse liige Rein Tiik, et ikka on kõige aluseks turg ja seekord on see üürilevõtja turg. Seda iseloomustab suurem paindlikkus. "Nüüd on kõik üürilepingud konkreetse kliendi nägu. Varasemad jäigad tüüplepingud, millega tuli kliendil kohaneda, on kadunud," selgitas ta iga üürniku erikohtlemist. Pealegi tulevad muutujatena mängu hoone asukoht, suurus, moodsus, Näiteks 1960. aasta hoone omanikul on raha kasseerimiseks ühed võimalused, 2009. aasta ehituse omanikul teised.

Uus Maa Kinnisvarakonsultantide tegevjuht Andres Hall tõdes, et ka nüüd sõltub üürilepingute sõlmimisel, millele tähelepanu pöörata väga palju sellest, kumma poolega tegemist on – kas üürileandja või üürilevõtjaga. Näiteks väga olulist rolli mängivad siin  üürilevõtja maksevõime ning renomee. Üürileandja peaks võimaldama kliendi hoidmise nimel alandada tal ajutiseks üüri, näiteks eraldi kirjaliku kokkuleppega kuueks kuuks, üheksaks kuuks või pikemaks, kuid siiski mitte määramata ajaks. Samas peaks üürileandja olema ka huvitatud lepingu paindlikkusest, et turuolukorra muutumisel ei jääks ta kriisiaegse üürlepinguga kahjumisse, samuti nõudma üürnikult maksete korrektsust. Väga oluline on ka, et nüüd saaks üüriraha kliendilt kätte alati kuu ette, mitte enam takkajärgi.

Üürilevõtja aga püüdku saada endale võimalikult pikad soodsalt fikseeritud lepingutingimused – praegu on ju üürilevõtja turg. Samas jääb muidugi oht, et turg võib langeda veelgi. Seega kui pikaks, on raske öelda – see on nagu köietantsija olukord.

Samuti peaks üürilevõtja kindlustama oma positsiooni üürileandja makseraskuste korral, näiteks, mis juhtub kui üürileandja jääb võlgu elektri või soojatootjale. Lisaks ikka tuleb lepingusse saada lepingutingimuste ülevaatamise või lepingu ennetähtaegse lõpetamise võimalused turutingimuste halvenemise puhuks.