Mis saab tagatistest ja laenujääkidest siis, kui eesti krooni mingis ulatuses devalveeritakse, püstitab Grand Kinnisvara juht Marek Kerna küsimuse.
Eestis on laenu tagatiseks seatud kinnisvarale hüpoteegid Eesti kroonides, ent laenud antud peamiselt eurodes. „Oletame, et eesti kroon mingis ulatuses devalveeritakse, ent mis saab siis tagatistest ja laenujääkidest? Loogiline järeldus oleks, et tagatiste väärtused plahvatuslikult langeksid, kuid laenud jääks nominaalseteks,“ arutleb ta.
Kui devalveerumine oleks näiteks 30 protsendi ulatuses, kukuks miljonilise korteri väärtus 700 000 kroonile. „Vara väärtus langeks koheselt ning turul tekiks vaakum. Inimesed muutuvad vaesemaks ja järjest suuremaks kasvab lõhe vara tegeliku väärtuse ja laenu marginaali vahel,“ märgib Kerna.
„On arusaamatu, et hüpoteegid on kroonides, aga laenud eurodes. Igatahes on selge, et pangad devalveerimisest midagi ei kaotaks, sest kate on ju eurodes,“ nendib ta. „Olles ka üks valijatest, kes valimisrallit jälgib, tekib mul küsimus: kas seaduseandjal jätkub julgust valida kahe poole vahel: laenaja ehk valija ja pankade vahel?“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Krooni devalveerimine viiks tuhanded Eesti pered finantskatastroofi äärele, kuna lõviosa laenudest on väljastatud eurodes ning sisuliselt tõuseks automaatselt kõikide eurolaenude igakuised tagasimaksed, kinnitab AS Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?