Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kerna: kas seaduseandja valib laenumaksja või panga?
Mis saab tagatistest ja laenujääkidest siis, kui eesti krooni mingis ulatuses devalveeritakse, püstitab Grand Kinnisvara juht Marek Kerna küsimuse.
Eestis on laenu tagatiseks seatud kinnisvarale hüpoteegid Eesti kroonides, ent laenud antud peamiselt eurodes. „Oletame, et eesti kroon mingis ulatuses devalveeritakse, ent mis saab siis tagatistest ja laenujääkidest? Loogiline järeldus oleks, et tagatiste väärtused plahvatuslikult langeksid, kuid laenud jääks nominaalseteks,“ arutleb ta.
Kui devalveerumine oleks näiteks 30 protsendi ulatuses, kukuks miljonilise korteri väärtus 700 000 kroonile. „Vara väärtus langeks koheselt ning turul tekiks vaakum. Inimesed muutuvad vaesemaks ja järjest suuremaks kasvab lõhe vara tegeliku väärtuse ja laenu marginaali vahel,“ märgib Kerna.
„On arusaamatu, et hüpoteegid on kroonides, aga laenud eurodes. Igatahes on selge, et pangad devalveerimisest midagi ei kaotaks, sest kate on ju eurodes,“ nendib ta. „Olles ka üks valijatest, kes valimisrallit jälgib, tekib mul küsimus: kas seaduseandjal jätkub julgust valida kahe poole vahel: laenaja ehk valija ja pankade vahel?“
Krooni devalveerimine viiks tuhanded Eesti pered finantskatastroofi äärele, kuna lõviosa laenudest on väljastatud eurodes ning sisuliselt tõuseks automaatselt kõikide eurolaenude igakuised tagasimaksed, kinnitab AS Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
Betoonkonstruktsioonide ühendusdetailide ja komposiittalade tootja Anstar avas Soomes Villähdes üle 2000 ruutmeetri suuruse tootmislaienduse. Ettevõtte ajaloo suurim investeering kolmekordistas tootmisvõimsuse enam kui 240 tonnini nädalas ning võimaldab toota veelgi pikemaid ja raskemaid A-BEAM® komposiittalasid.