Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: Ei kinnisvara- või suvilamaksule
Reeded maksuvabaks! Nii lubab Reformierakond oma reklaamis kohalikele valijatele. IRL omakorda lubab kaotada maamaksu. Ent tegelikkuses tuleb maksumaksjal vist ka osa laupäevast Ansipi valitsusele ohverdada.
Äripäeva tänase kaaneloo põhjal võib öelda, et kinnisvaramaks on niisama hästi kui otsustatud.
Rahandusminister Ivari Padari sõnul on see möödapääsmatu ja Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit räägib juba ka alternatiividest - nn suvilamaksust. Avalikku diskussiooni pole olnud, nüüd käivad vaid arutelud, kuidas maksu kehtestada.
Äripäev ei poolda seda maksu ka siis, kui sellele eelnenuks tuline väitlus ja selle nimeks saanuks kinnisvara- või suvilamaks või midagi muud.
Esiteks on praegune ajahetk selle maksu sisseseadmiseks täiesti vale - suurenev tööpuudus, alanevad palgad, kasvanud töötuskindlustusmakse ja tulumaksureformi pidurdumine on muutnud iga inimese haavatavaks.
Niisamuti on ettevõtjatega ja eriti keerulises seisus on kinnisvaraärimehed, kes ei leia ostjaid oma arendustele. Kinnisvaramaks võib vaid täiendada pankrotistunud ärimeeste ridu.
Teiseks oleks maksul täiesti vale eesmärk - kogutav raha kulutataks riigieelarveaukude lappimiseks, selle asemel et võtta poliitiliselt kaugem siht ehk maksustada kapitali. See oli põhjus, miks olime üheksa aastat tagasi päri kinnisvaramaksuga (mis muuseas oligi plaanis aastal 2005 kehtestada), aga teatud tingimustel - üksikisiku tulumaks kaoks.
Praegu võib see tunduda jabura ideena, aga selles oli iva täiesti olemas. Nimelt oli tingimusi veelgi - maamaks kaoks ja kinnisvaramaks jääks kohalikuks maksuks, muidugi eeldusel, et haldusreform on tehtud.
Riik oleks meie ettepaneku kohaselt osa teenuseid andnud erasektori osutada ja saanuks vajalikud tulud kätte suurenevalt käibemaksu ja aktsiiside laekumiselt, sest inimesed tarbiksid rohkem ja oma äranägemisel - ostaksid sealhulgas kinnisvara, säästaksid samuti rohkem.
Ainult et poliitikuil tulnuks selleks nähtavasti liiga palju ajusid vaevata - lihtsam ja meeldivam on ju suuremat rahasummat laiali jaotada. Sellega Ansipi valitsus poolteist aastat sisuliselt ongi tegelnud ja see on üks meie praeguste hädade suuremaid põhjusi.
Me ei häbene oma toonast ettepanekut tänagi - tulemus oleks parem kui Ansipi valitsuse praegune maksumaksjailt mitme naha koorimine. Arvame samas, et tänane päev ei ole kõige parem nii põhjaliku reformi ettevõtmiseks, sest pakilisem probleem on kriis üle elada. Ja valitsuse asi ei ole praegu tekitada hädasid juurde. Kinnisvaramaks neid just tõotabki. Küll on aeg küps, algatamaks avalikku arutelu kinnisvaramaksu igakülgseks läbivaidlemiseks.
Seotud lood
Laos või tootmishoones ei pööra keegi suuremat tähelepanu uksele, mis avaneb õigel hetkel, ega laadimissillale, mis teeb päevast päeva oma tööd. Need on osa taristust, mille olemasolu tundub enesestmõistetav ning seda seni, kuni miski lakkab töötamast. Piisab ühest väikesest tõrkest, et laadimine seiskuks ja tarne hilineks.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele