Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eksport: materjalitootja päästerõngas või poomisnöör?
Peale nõudluse järsku vähenemist on ehitusturuga seotud materjalitootjad valiku ees, kas jääda ellu eksportides või vähendada tootmist kuni tegevuse lõpetamiseni välja, kirjutab homme ilmuv Ehituse erileht.
Majanduse jahenedes, umbes pool aastat tagasi kõlas ühe esimese hüüdlausena valitsuse poolt üleskutse toetada võimalikult rohkem ekspordiga tegelevaid ettevõtteid ja innustada ka seni vaid koduturu jaoks tootnud firmasid väljaveoga proovi tegema.
Selge on aga see, et kui firmal puudub kogemus välispartneritega suhtlemiseks ja oma toodangu piiri taga pakkumiseks, siis üleöö seda senist töökorraldust ei muuda. Samuti on ehitussektoris palju sellised tooteid, mida pole kasumlik ega võimalik kodukohast kaugemale vedada, nagu näiteks betoon ja killustik.
„Võimalusi ekspordi arendamiseks leiab ka praeguses majanduslikus olukorras kindlasti,“ kinnitab Krimelte OÜ tegevdirektor Alar Salum. „Kriisisituatsioon tähendab küll üheltpoolt karmimat konkurentsi ja tihedamat sõela, teisalt on sellises situatsioonis ka palju potentsiaalseid kliente niiöelda turul soppamas, et endale soodsamaid tarnijaid leida. Nii et kes otsib, see leiab.“
Salumi sõnul on iga uue asja alustamine keeruline ja nõuab lisaressurssi – on see siis logistiline teenus, finantseerimine vms. „Siin saaks riik kindlasti abiks olla. Riik võiks näiteks potentsiaalsetele turgudele luua kaubandusesindused, mis osutaksid meie eksportivatele ettevõtetele logistika- ja tolliteenust ning annaksid juriidilist nõu. Nii saavutataks mastaabiefekt ning väheneksid uuele turule sisenemise riskid,“ lisab ta
Üks võimalik arenguteena näeb Salum allhangete tegemist välismaistele ettevõtetele. „Skandinaavlased on siin nii geograafiliselt kui ka mentaliteedilt meile kõige lähedasemad potentsiaalsed koostööpartnerid. Samas ei tasu unustada ka SRÜ riike, kus eestlastel on ajalooliselt hea maine ning turg piisava kasvupotentsiaaliga.“
Salumi sõnul ekspordib Krimelte 95% oma toodangust enam kui 30 riiki. Ekspordigeograafia hõlmab teiste seas selliseid riike nagu Suurbritannia, Iirimaa, Norra, Rootsi, Soome, Rumeenia, Horvaatia, Hispaania, Saksamaa, Ukraina, Jaapan ja Venemaa.
„Uute turgude vallutamise plaan on praegu Krimelte jaoks aktuaalsem, kui kunagi varem ning teeme aktiivselt ettevalmistusi enda Penosil kaubamärgiga paarile uuele turule sisenemiseks. Euroopas oleme Penosili toodete müüki sellel aastal alustanud juba Tšehhi, Slovakkiasse ning Poolasse,“ lisab Salum. „Ekspordiga alustada pole kunagi hilja. Tuleb nutikalt ja läbimõeldult tegutseda ning mitte seada enda jaoks liiga kitsaid piire.“
Seda, et eksporti on võimalik arendada, arvab ka terasprofiilist avatäiteid valmistava ettevõtte T-Tammer OÜ juhatuse liige Herty Tammo. „Kuid see on aeganõudev, kulukas ja täna alustades ei pruugi õigeks ajaks tulemusi tulla.“
„Alustasime ekspordiga Rootsi kaheksa aastat tagasi. Tänaseks on Rootsi oma võlu kaotanud, kuna Eesti kroon on euroga seotud ja see teeb Eestis tootmise ja Rootsi eksportimise väga kalliks ning raskeks,“ räägib Tammo.
Tammo ütlust mööda on firma riigi eksporditoetuse abiga võtnud ette teised Skandinaavia turud, kus valuutakurss sellist mõju ei avalda. „Turud, kuhu oleme sisenemas või siis see on Soome, Taani ja Norra. Ekspordi mahud kõiguvad, kuid käesoleva aasta teises pooles, kus Eesti turul tööd napib ulatab meie eksport julgelt üle poole müügimahust,“ lisab ta.
Kuigi Tammo sõnul ka Skandinaavias ehituse mahud langevad on võimalik mitme erineva turu pealt meile vajalikud mahud ka halval ajal kokku saada.„Otseseid takistusi ekspordiks ei näe. Tuleb teha vaid palju tööd ja varuda kannatust tulemuste saavutamisel. Tore oleks, kui riigi tasandil ei otsitaks vaid Nokiat vaid saadaks aru, et reaalselt annavad enamikele eestlastele tööd ikka traditsioonilised ettevõtted,“ arvab ta
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Vaata ka, kes võitsid enim riigihankeid
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele