Tee-ehitaja: peale riigihangete turul muud teha pole

Järgneb väike intervjuu Andri Tõnsteiniga:

Sel aastal jääb teede rahastamise maht kokku 3,1 miljardile kroonile. Eelmisel aastal oli see 3,3 miljardit krooni. Selleks aasta lubati eelmise aasta jaanuaris kulutada 4 miljardit krooni.

Jah, kahjuks on rahastamise maht vähenenud. Samas on pakkumised riigile oluliselt soodsamaks muutunud.

Maanteeameti sõnul jaotatakse sel aastal teedeehitus rohkematesse etappidesse, et rohkem firmasid saaks tööd? Mida arvate sellest mõttest, kas see töötab?

Ühtepidi on see hea. Aastas on kolm-neli suurt hanget ning kui ühelgi neist edukalt osaleda ei õnnestu, siis on ettevõtte juhid ainult raskete valikute ees. Sisuliselt võib väita, et muud peale riigihangete teede-ehitusturul hetkel suurt teha ei ole.

Samas on ühte suurt objekti odavam juhtida, kui kolme väikest.

Samuti on maanteeamet nentinud, et teedesse riigi poolt investeeritav 2,3 miljardit krooni on "väga suur majanduse elavdamise pakett"? Kas teedesse pandav raha aitab majandust elavdada või on tegemist lihtsalt suurte sõnadega?

Ega ju rohkem ei investeerita kui varem. See tähendab - heal juhul kogumaht säilib tänu odavamatele hindadele ja mingist kasvust rääkida küll ei saa.

Kui palju on teetööde hinnad kukkunud?

20-30%

Kas praegune teede remontimise maht on piisav teede korrashoiuks ja kas see suudab anda tööd Eestis tegutsevatele teede ehitamisega tegelevatele ettevõtetele?

Põhimaanteedel on olukord hea. Kahjuks ei saa sama öelda linnade ning asulate (KOV) ja tugi- ning kõrvalmaanteede kohta.

Kuidas läheb teie ettevõttel? Kas olete sunnitud olnud ka palku alandama ja töötajaid koondama?

Meie ettevõttel õnneks tööd on. Kulude kokkuhoiu mõttes oleme vähendanud palku keskmiselt 13% ja 2009. aasta algusest vaadatuna oleme töölepingu lõpetanud 38 töötajaga.

Kas mõnede firmade teede ehitamise ärist kadumisega on ka rohkem ruumi turule tulnud?

Konkurents on endiselt äärmiselt tihe.