29. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

OÜ Sundstrand ostis 2007. aastal Narva-Jõesuus kinnistu, kus asub endine puhkekeskus Karjakajakas. Firma juhatuse liige Teet Kuusmik ütles, et detailplaneerimise protsess peaks jõudma lähiajal lõppjärku ning ligi poolteise hektari suurusele kinnistule on planeeritud korterelamu ja ridaelamud.

Kui viimased on mõeldud pigem püsielamiseks, siis korterite puhul sihitakse puhkajaid.

"Üritame teha puhkekorterite projekti, mida tegelikult meie piirkonnas veel ei ole," rääkis Kuusmik. "Pärnus on selliseid asju katsetatud ja majanduskasvu tingimustes nad küll õigustasid end. Plaan on Narva-Jõesuus samasugust asja katsetada ning testida Skandinaavia ja Loode-Venemaa turgu."

Eelkõige suvitamiseks mõeldud 2- ja 3toalised korterid on avatud ning suurte rõdudega. "Välisseinad on sisuliselt klaasfassaadid, nii et ruumis on väga palju valgust ja õhku. Trepid jooksevad külgede pealt ja on n-ö klaasfassaadide taga," selgitas Kuusmik.

Kuna praegu on eluasemeprojektidele keeruline finantseerimist leida, on Kuusmiku sõnul raske öelda, millal projekt teoks saab. "Tänases majandusolukorras prognoosida, millal kopp maasse läheb, on suhteliselt keeruline. Aga kuna projekti ettevalmistuse tase on väga hea, on plaanis sellega edasi minna."

Kõige olulisemaks projektiks nimetas Kuusmik hoopis kuurortlinna võimsate tehislainetega surfikeskuse ja 14korruselise hotelli rajamist, millega tegeleb Sundstrandi tütarettevõte SunWave. Kuna EASile (ettevõtluse arendamise sihtasutusele) on esitatud taotlus 50 miljoni krooni suuruse toetuse saamiseks, on selle projekti ajakava väga täpselt paigas.

"Kui EASilt tuleb positiivne vastus, siis selle aasta lõpuks peaksid olema detailne ehitusprojekt, valitud ehitaja ja lahendatud finantseerimise küsimused. Järgmisel kevadel peaks minema kopp maasse ja ehitamiseks on aega 18 kuud," rääkis ta.

Sisesurfikeskuse klientidena nähakse 10 miljonit elanikku, kes elavad Narva-Jõesuust 200 kilomeetri raadiuses.

"Eesmärk on pakkuda uut ja Euroopa jaoks veel suhteliselt unikaalset vaba aja veetmise võimalust. Kui Eestis, Soomes või Loode-Venemaal üritame surfama minna, siis tuule- ja lohesurfi õnnestub tõenäoliselt mingil ajal teha, aga selleks on piiratud aeg. Võib muidugi lennata Havaile või Austraaliasse, aga see on kulukas ja kui seal juhtub olema tuulevaikne hooaeg, siis surfamine ei õnnestu ka seal. Sisesurfikeskuses on garanteeritud tingimused 365 päeva aastas," kinnitas Kuusmik.

Tema sõnul on sisesurfi basseine installeeritud maailmas kokku ligi 120 ning valdavalt asuvad need USAs ja Aasias. "Väike hulk sisesurfi basseine on pandud püsti ka Euroopas, näiteks suusa- või veekeskuste juurde. Meil on plaanis teha keskus kahe suure surfibasseiniga, mis võimaldab ka rahvusvahelisi üritusi korraldada. Nii et üks asi on veekeskuste atraktsioon ja teine asi päris surfikeskus."