Töötud ehitajad trügivad haldusturule

Elust enesest on võetud näide, kus uus väikefirma pakkus kogu haldus-hoolduspaketi hinnaks 2 krooni ruutmeetri kohta. Samal ajal on teada, et tavaliste elumajade puhul kulud haldusteenuse, hoolduse ja korrashoiu peale tavapäraselt 5-12 krooni ruutmeetri kohta.

Paraku pole sellised ettevõtjad kursis ei kehtiva seadusandluse ega standarditega, neil puuduvad tihti ka vajalikud sertifikaadid teenuste osutamiseks. Nende loogika on lihtne- tööturul leiab täna ikka kellegi, kes luuda käes oskab hoida ning temast ülejääv osa ongi kasum. Sellise portfelli kasvatamise taga on aga enamatki- lisaks tunnevad väikefirmad huvi valitsemisvormi vastu, kuna siis on võimalus hakata enda kontole koguma hoonete remondifonde, mis suuremate majade puhul võivad küündida sadade tuhandete kroonide suuruseks.

Juba on ka esimesi signaale, et uued valitsejad ei suuda enam tõestada majaelanikele, et remondifond reaalselt alles on. Lõppkokkuvõttes riputatakse firma uksele pankrotisilt ning juriidiliselt on asi ka korrektne, majaelanikud jäävad aga lihtsalt oma kogutud rahast ilma.

Siinkohal julgeme soovitada, et ehkki elu on Eestis mõnevõrra odavnenud, ei ole teenuste hinnad haldus-hooldusturul langenud 3-4 korda, seega ei tasu ülisoodsaid pakkumisi liiga sinisilmselt uskuma jääda. Kindlasti tasub üle kontrollida, kas pakkumise teinud firma on Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu liige, kas neil on olemas haldus-hooldusteenuste osutamiseks vajalikud sertifikaadid jms. Sisuliselt tuleb teha endale selgeks, kas ettevõte on jätkusuutlik. Kui ei ole, tasub arvestada, et järgneva aasta jooksul tuleb korraliku haldusfirma otsingud ikkagi ette võtta.