Autor: Teet Reier • 31. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

On argipäev ja Raul Vaiksoo arhitektuuribüroo kontoris Talllinna vanalinna servas, linnamüüri külge kinnitunud hoones valitseb tavaline töömeeleolu. Arhitekti töölaud on täis majakavandite väljatrükke, eskiise ja hunnikutes ehitusalaseid katalooge mille krooniks arhitekti vana sõber-kitarr.

Kogu selle kaose taustal mõjub rahulikult piipu popsiv Raul rändurina, kes ühelt reisilt parajasti saabunud, nüüd endale väikese puhkepausi lubanud ja varsti valmis taas edasi tõttama.

„Raha ongi vaja selleks, et see kohe reisimisele kulutada. Raha ,kui fetiš mulle kohe üldse ei meeldi, aga selleks et mööda maailma käia on teda siiski vaja,“ muigab Raul. Euroopas on vaid mõned piirkonnad, kuhu tema jalg astunud ei ole. Ametliku staatusega riigid on kõik läbi käidud. Nüüd on reisisihtmärk rohkem Euroopast välja – Aasiasse ja Aafrikasse. Enne piiride avanemist sai tal hääletades risti ja põiki läbi rännatud Nõukogude Liit.

Eestimaa huvitavatesse paikadesse on Raul oma sõpru vedanud juba aastaid, samas ei varja ta ka oma osalust ühe töös oleva reisiraamatu valmimisel, mis peaks juhatama ka mööda maanteid reisivad inimesed meie huviväärsusteni.

„Tahaks tegeleda paljude huvitavate asjadega aga näe, pean siin hoopis projekte vorpima,“ naerab Raul ja sikutab riiulilt alla mahuka kiirköitja, mille vahel hulk kaartide, aastaarvude ja piltidega kujundatud lehti.„See on Eesti ja muu maailma võrdlus läbi ajaloos toimunud sündmuste ja inimeste. Igal paarisküljel on ühel pool Eesti ja teises maailmas toimunu mingisse kindlasse ajavahemikku paigutatud. Ise kirjutasin, kujundasin ja kaardidki joonistasin,“ selgitab Raul.

Loe lähemalt homsest Äripäeva  „Oma Maja“ ajakirjast