Raha väärtuse suurenemine surub üürid alla

Mitte ainult korterite hinnalangus, vaid ka majanduse üldine seis on mõjutanud korterite üürihindu langevas suunas, kuna raha väärtus on suur.

Uus Maa Kinnisvarabüroo konsultant Annika Leet märgib, et  langusest protsentides on veel vara rääkida, sest  hinnalangus on tegelikult üsna hiljuti toimunud, kuid üldistavalt võiks välja käia 10-15%.

Langust täheldab ta igas piirkonnas, kuid ehk on kõige vähem langenud nö kesklinna luksuskorterite üürid, kuna nende sihtgrupp on majanduse üldisest seisust vähem sõltuv. „Küll aga täna keegi üle ei maksa, seega ei tasu eeldada, et omate asendamatut kinnisvara ja selle eest makstakse üle turuhinna üüri,“ ütles ta.

Ta rõhutas, et täna huvitab üürihuvilist kommunaalmaksete suurusjärk vägagi ja sellest sõltuvalt valitakse endale sobiv korter. Sageli tehakse omanikule pakkumine just kommunaalmaksete suurusest lähtuvalt, st kui need on ikka kõrged, siis tehakse üürile sedavõrd väiksem pakkumine.

 Varasemalt olid kommunaalkulud teisejärgulised, kuna enam-vähem oli teada suurusjärk ja see jõuti alati ära maksta. Peale küttehindade metsikut tõusu soovivad aga kõik konkreetset infot, kui suur summa kuus kulub kütte peale.

Leet tõi välja, et täna küsitakse enam 2-toalisi kortereid hinnaklassis kuni 5500-6500 krooni. Selle eest eeldatakse head seisukorda, turvalist maja/trepikoda. Kvaliteetne mööbel, autoparkimine (eriti kesklinnas!) on lisaväärtus, mille eest saab kõrgemat üüri ka küsida. Samuti on nõutud 1-toalised korterit hinnaga kuni 4000 krooni kuus.