22. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas on tarbimise kahanemine mõjutanud kaubanduspindu?

Tarbimine ei ole tänaseks veel nii märkimisväärselt kahanenud, et kaubanduspindade turgu mõjutada. Nagu hiljuti avaldatud käibenumbritest selgus, siis ei ole veel suurt langust toimunud. Küll aga oli tarbimise vähenemist tunda viimases kvartalis ning kas käesoleval aastal võib oodata sisenõudluse vähenemist. Mõjutanud on see vaid kaubanduspindu, mis ei asu aktiivsetes tsoonides, see olukord on aga juba viimane aasta nii. Kuna tarbimine on langenud, siis on loogiline, et ei müüda igal pool üks kõik mida. Selliste kaubanduspindade pärusmaa on kas niššikaubandus või tuleb otstarvet muuta, näiteks büroona välja üürida.

Kas potentsiaalsete üüriliste hulk on kahanenud?

Nagu öeldud, ei ole tänaseks olukord väga palju muutunud, kuid loomulikult on vähem alustavaid firmasid ning laienemise plaanid on lükatud kaugemasse tulevikku. Pangapoliitika on mõjutanud firmade laienemisplaane. Ettevõtted peavad oma äriplaanid kardinaalselt ümber kujundama.

Kas soovitakse väiksemat pinda?

Pinna suurused on sõltuvad äride kontseptsioonidest ehk siis need muutunud ei ole, küll aga siin-seal surve üürihindadele.

Kuidas on liikunud rendihinnad?

Populaarsetes kaubanduskeskustes üürihinnad ei ole langenud, küll aga tehakse mõndade suuremate üüripindade puhul ajutisi erihinnakokkuleppeid, et mõõn üle elada. Oluliselt vähem tuntakse huvi varem mainitud väiksema jalakäijate vooga tänavaäärsete esimese korruse teenindus-kaubanduspindade vastu, mille hinnad on langenud keskmiselt paarkümmend protsenti.

 Kas kaupmehed on seoses pankroti või tegevuse lõpetamisega pindu vabastamas?

Üht-teist on turule tulemas, kuid mitte tippkohtades, pigem Vanalinna ja kesklinna eraldiseisvad poed.