Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitusplatsidel eiratakse töö-ohutuse nõudeid
Sihtkontrolli tulemused räägivad selget keelt sellest, et väga sageli ei tee tööandjad enne ehituse alustamist kohustuslikke töötervishoiu ja –ohutuse alaseid ettevalmistusi ega pööra piisavalt tähelepanu töötajate olmetingimustele.
Sügisel toimunud sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektorid 34 Lõuna-Eesti ehitusplatsi, kus töötas kokku 425 töötajat.
Ühistegevuse kokkulepe, mis peab olema sõlmitud platsidel, kus töötavad mitme tööandja töötajad ja millega määratakse iga tööandja kohustused ning vastutus, puudus 9 platsil 23-st. Tööohutuse plaan oli koostamata 15 juhul, sageli oli see üliformaalne ja puudulikult vormistatud. Ehitusplatside ettenähtud kontrollimised, mille käigus ehituse eest vastutav isik kontrollib kord nädalas tellinguid, tõsteseadmeid, pinnase ja kaeviste varisemisohu tõkestust jms, olid tegemata enamikul platsidel.
Ehitustel, kus kasutati tellinguid, ei vastanud nende paigaldus valmistaja juhendi nõuetele igal viiendal kontrollitud juhul. Tellingute paigaldamisel ja kasutamisel olid kõige sagedamini esinevad puudused piirdeelementide, luukidega laudiste ja redelite puudumine või vale paigaldus. Sageli ei olnud tellingud seinale kinnitatud piisavalt tugevalt. Kaeve- ja mullatöödel ei olnud töötajate ohutus tagatud viiel juhul 20-st: kaevise seina kalded olid ülemäära järsud või toestamata.
Isikukaitsevahendid, nagu näiteks kaitseprillid ja -kiivrid ning turvavööd või -rakmed, olid töötajatele üldjuhul hangitud ja kätte jagatud, kuid kolmandikul kontrollitud platsidest ei kasutanud töötajad neid. „Tihti tuli ette, et ehitajad töötasid kõrgel, kuid turvarakmed või -köied lebasid maas töökoha vahetus läheduses. Kui töötajatelt küsisin, miks nad isikukaitsevahendeid ei kasuta, vastasid nad, et ei oska seda teha nii, et need töötamist ei segaks,“ kirjeldas Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor Harri Alaru. Tema sõnul eiravad paljud tööandjad määrust, mis kohustab neid korraldama töötajatele isikukaitsevahendite kasutamise väljaõppe ning teavitama töötajaid terviseriskidest, mis võivad kaasneda kaitsevahendite mittekasutamisega.
Töötajate olmetingimused olid sageli kesised. Laudade ja seljatoega toolidega sisustatud puhkeruum puudus täielikult 13 ehitusplatsil, kaasavõetud toidu säilitamiseks ja soojendamiseks ei olnud loodud võimalusi 19 platsil. Külm pesuvesi oli töötajatel olemas tänu tehnoloogilise vee kasutamisele ehitusprotsessis, ettenähtud valamuid ja sooja pesuvett ei olnud aga ühelgi kontrollitud platsil. Tualettruumid, kus oleks olnud võimalik pärast käimla kasutamist käsi pesta, puudusid kolmandikul platsidest.
2008. aasta septembris ja oktoobris toimunud sihtkontrolli käigus kontrolliti Tartu-, Põlva-, Valga, Jõgeva-, Viljandi- ja Võrumaa ehitusplatse.
Seotud lood
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele