19. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Määruse  reguleerimisalasse kuuluvad ehitatavad ja oluliseltrekonstrueeritavad sisekliima tagamisega  elamud ja muud hooned, milles sisekliimanõuded tulenevad peamiselt inimkasutusest ja energiat kasutatakse põhiliselt sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ning olme-ja muude elektriseadmete kasutamiseks.

Täna elab Eestis 1,3 miljonit inimest. Neist veidi üle 1 miljoni elab korterites, mille pindala kokku moodustab umbes 25 miljonil ruutmeetrit.

Selliste korterite  energiatõhusus on paraku väga madal. Eeldatavalt kulutavad nende korterite valdajad 252-300 kilovatt-tundi energiat iga ruutmeetri kohta aastas. Valdavavalt on tegemist vanemat tüüpi hoonetega.

Praegune ehitus- ja renoveerimistehnoloogiate tase võimaldab Eesti oludes märgatavalt  alandada kodude energiakulutusi.

ütleb Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson.

Eesti ökoloogiline jalajälg on suur ning majanduslikult on meie kütusekasutuse tõhusus rahvusliku rikkuse loomisel madal. Eesti on energeetiliselt liig-intensiivne riik ja see asjaolu mõjutab paratamatult meie konkurentsivõimet ning elanike kulutusi energiale, kuna tulevikus ilmselt energia kallineb veelgi. Seetõttu on just praegustes majandusoludes mõistlik riigipoolne riiklike tagatiste andmine energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks,? kinnitab ehitusettevõtjate liidu juhatuse aseesimees, ASi Restor juhataja Arsi Kook.

Riigikogu Roheliste fraktsioon on esitanud seaduse eelnõu ettepaneku koos rakendusotsuste kavadega  kodude energiasäästlikuks renoveerimiseks ja ehitamiseks. See näeb ette, et riik eraldaks krediidi- ja finantseerimisasutustele ajavahemikuks 2009-2012 vähemalt 10 miljardi krooni ulatuses laenutagatisi. 

 Indrek Petersoni sõnul on praeguses majandussurutises tervitatav igasugune riigipoolne initsiatiiv säästlikuse ja kokkuhoiu soodustamiseks.

Antud eelnõu vastuvõtmine oleks oluliseks motivaatoriks suurele osale elanikkonnast energiasäästlikkusele suunatud elukeskkonna loomisel. Ühtlasi aitaks see tublisti kaasa ka viimasel ajal järsku langusesse pööranud ehitussektori elavdamisele, arvab Indrek Peterson.