Alates 2009. aasta 1. jaanuarist jõustus energiatõhususe miinimumnõuete määrus millega oluliselt karmistatakse nõudeid ehitatavate jarekonstrueeritavate hoonete sisekliima tagamiseks.
Määruse  reguleerimisalasse kuuluvad ehitatavad ja oluliseltrekonstrueeritavad sisekliima tagamisega  elamud ja muud hooned, milles sisekliimanõuded tulenevad peamiselt inimkasutusest ja energiat kasutatakse põhiliselt sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ning olme-ja muude elektriseadmete kasutamiseks.
Täna elab Eestis 1,3 miljonit inimest. Neist veidi üle 1 miljoni elab korterites, mille pindala kokku moodustab umbes 25 miljonil ruutmeetrit.
Selliste korterite  energiatõhusus on paraku väga madal. Eeldatavalt kulutavad nende korterite valdajad 252-300 kilovatt-tundi energiat iga ruutmeetri kohta aastas. Valdavavalt on tegemist vanemat tüüpi hoonetega.
Praegune ehitus- ja renoveerimistehnoloogiate tase võimaldab Eesti oludes märgatavalt  alandada kodude energiakulutusi.
ütleb Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson.
Eesti ökoloogiline jalajälg on suur ning majanduslikult on meie kütusekasutuse tõhusus rahvusliku rikkuse loomisel madal. Eesti on energeetiliselt liig-intensiivne riik ja see asjaolu mõjutab paratamatult meie konkurentsivõimet ning elanike kulutusi energiale, kuna tulevikus ilmselt energia kallineb veelgi. Seetõttu on just praegustes majandusoludes mõistlik riigipoolne riiklike tagatiste andmine energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks,? kinnitab ehitusettevõtjate liidu juhatuse aseesimees, ASi Restor juhataja Arsi Kook.
Riigikogu Roheliste fraktsioon on esitanud seaduse eelnõu ettepaneku koos rakendusotsuste kavadega  kodude energiasäästlikuks renoveerimiseks ja ehitamiseks. See näeb ette, et riik eraldaks krediidi- ja finantseerimisasutustele ajavahemikuks 2009-2012 vähemalt 10 miljardi krooni ulatuses laenutagatisi. 
 Indrek Petersoni sõnul on praeguses majandussurutises tervitatav igasugune riigipoolne initsiatiiv säästlikuse ja kokkuhoiu soodustamiseks.
Antud eelnõu vastuvõtmine oleks oluliseks motivaatoriks suurele osale elanikkonnast energiasäästlikkusele suunatud elukeskkonna loomisel. Ühtlasi aitaks see tublisti kaasa ka viimasel ajal järsku langusesse pööranud ehitussektori elavdamisele, arvab Indrek Peterson.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 11:24
Bauroc plaanib viia materjalide tootmise jalajälje negatiivseks
Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO2-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.

Enimloetud

1
Uudised
  • 30.06.26, 08:34
Eesti ehitusinsener plaanib renoveerida soomlastelt ostetud legendaarse villa: “Investorid on teretulnud”
2
Uudised
  • 30.06.26, 07:32
TalTechi teadlased: miks sõidab Tallinna tagamaa autoga? Sest ööpäevas on ainult 24 tundi
Korteri ruutmeetri mediaanhind langeb tagamaal keskmiselt 73 euro võrra iga lisanduva autominuti kohta.
3
Uudised
  • 29.06.26, 09:06
Ehitusfirma võlg kukutas Decora kahjumisse
4
Uudised
  • 29.06.26, 15:14
Galerii: Embach Ehitus sai Tartu suure arenduse sarikate alla
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
5
Uudised
  • 29.06.26, 15:34
Kahjumisse kukkunud Decora Rakvere kaupluse ehitamisega ei kiirusta
6
Uudised
  • 30.06.26, 07:55
Korterite flippimine tagab väiksemale ehitajale kasumi
Pilleson näitab, kuidas flipitud korteri väärtus kasvab ja kui kaua selleks aega kulub

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele