Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
INTERVJUU: Piiskop Põder on parandanud kirikutorne
Tänasel Jõululaupäeval vastab ehitamist ja ehitisi puudutavastele küsimustele Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder.
Milline on Teie esimene mälestus ehitamisest?
Minu isa oli puussepp ja töötas ehitustel. Juba kolme-neljaselt mäletan teda sarikaid püsti ajamas. Olin kuuene kui hakkasin vanemaid oma maja ehitamisel aitama - pidin vanu kõveraid naelu haamriga sirgeks taguma, sest uute ostmiseks ei jätkunud raha. Siis uskusin, et ehitan samale krundile tulevikus ka kiriku.
Kas Teie töö(eriala) on ka kuidagi mõjutanud suhtumist oma majasse (kodusse)?
Olen oma kõnedes kasutanud lugu ehitajatest, kelle käest küsitakse, mida nad teevad. Üks vastab, et teenib elatist, teine, et laob müüri, kolmas, et püstitab katedraali. Arvan, et alati peaks oma majas ja kodus nägema vaimset sisu ja sihti ning seda ellu viima. Asjata ei soovita kristlik traditsioon maja/kodu pühitsemist.
Kas olete ise ka midagi ehitanud?
Tudengina parandasin ja värvisin kirikutorne, hiljem juhtisin juba suurremonte. Kodumajas ehitasime 90-ndate keskel välja teise korruse ja sauna. Oma tööülesannetest tulenevalt olen alustanud paari pastoraadi ehitamisega, päris valmis sai Pärnu Eliisabeti kiriku abihoone, mille projekteeris arhitekt Ra Luhse. Pärnus linnavolikogu liikmena tuli kursis olla linna suurte objektide, näiteks kontserdimaja ja raamatukogu valmimisega.
Mis on ehituse puhul kõige määravam? Hea projekt ja ehituse kvaliteet.
Milline ehitis on Teie vaieldamatu lemmik?
Kirik keset küla. Veel enam - korralik, kaasaegne pühakoda. See on arhitektuuri ja asustuse hing. Tõeline kodutunne on alati olnud seotud kodukirikuga.
Milline ehitis oleks tarvis lammutada või parem kui poleks üldse ehitatud?
Ühiskonnakorra vahetudes pooleli jäänud ja tondilossiks muutunud ehitised. Kahjuks on Eestimaal veel palju selliseid. Ümberehitada või likvideerida tuleks ka kõdulinnaosad ja (vähemalt teeäärsed) varemeis talud ja kolhoosikeskused.
Hetkel kuum
Millise mulje jätavad eesti ehitused võrreldes välismaistega? (Kas mõne riigi ehituskultuurist oleks meil õppida?)
Oma on alati armas. Kui rääkida viimase aja uusehitustest, siis kahjuks kipub domineerima odavate projektide ja materjalide kasutamine. Uued haljastuseta põllukülad näevad vahel kaunis nukrad välja. Vaja pole küll n.ö. mänguarhitektuuri, kuid siiski jõulisemat loomingulisust. Seda võib leida isegi Lätis ja Leedus, rääkimata võimalusest õppida näiteks Antoni Gaudi, Frank Gehry või Aldo Rossi loomingust,
Milline peaks olema teie nn unistuste maja?
Unistuste maja on see, kus inimene on õnnelik. See maja ei saa, vähemalt selles elus, kunagi valmis. Kindlasti ei tohi see olla õhuloss. Pigem koht, kuhu ka täna tõttame rõõmu ja hingevärinaga. See sõltub aga rohkem meist endist kui arhitektidest.
Milline on suurim ehituslik viga, millega olete kokkupuutunud?
Suutmatus teha vundamenti, mis ei mõrane ja katust, mis ei laseks vett läbi.
On Teil ehitusalast nippi mida kindlasti soovitaksite teistele?
Usalda aga kontrolli - lepingute täpne koostamine ja põhjalik ehitusjärelvalve. See reegel sobib ka kõikjal mujal.
Seotud lood
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.
Enimloetud
5
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele