INTERVJUU: Sinijärv peab ehituse puhul esmatähtsaks head mõtet

1. Milline on Teie esimene mälestus ehitamisest?

Kõige esimene? Ilmselt suvekodust pärit. Kui naabrivanaisa kahekorruselise mängumaja ehitas. Naelte ja laudadega käis see värk. Me ilmselt olime koos naabripoistega ehitamise nime all piisavalt pikalt ja palju puuriitu lammutanud, et targem oli onn teha. Hiljem läks see jaanituleks.

5. Milline ehitis on Teie vaieldamatu lemmik?

Rehetare. Püramiid. Iseenesest joobuv ja sööbuv tänapäevane läbimõeldud elumaja.

6. Milline ehitis oleks tarvis lammutada või parem kui poleks üldse ehitatud?

Millal ja kus? Poliitilises või poeetilises mõttes? Maailm on jampsi täis, aga ruumi on ikkagi küll ja veel. Igal pool muidugi ei. Eeldan, et peate silmas Eesti konteksti? Ma vaidlen Lauri Vahtrele väga paljudes asjades vastu, aga mulle meeldib ta mõte Narva risulinna lammutamisest ja tänaste nõksudega vana fluidumi taastamisest. See on tehtav, küsimus vaid rahas ja tahtmises. Praegu pealinna peaväljakul püstitatavat solvangut tahaks loomulikult torpedeerida, a see torpeedo on me kõigi pihta teele saadetud ja plahvatust jääme eestlasliku rahuga ootama. Parem olnuks, kui seda ei hakatuks ehitama. Samas Poliitharidusmaja asendamine funktsionaalsema rajatisega on mu meelest üks paremaid asju, mis tehtud/teoksil. Mulle ei meeldinud, kuidas seda tehti, aga olen rõõmus, et seda tehti.

7. Millise mulje jätavad eesti ehitused võrreldes välismaistega? (Kas mõne riigi ehituskultuurist oleks meil õppida?)

Millise riigi ehituskultuurist – üldse kultuurist – ei oleks midagi õppida? Mina kui võhik üten, et väiksemad vormid on meil ajuti suisa imelised, aga suurte mahtude toimivaks vormistamisel napib kogemust. Kedagi ei süüdista, kuid soovitan teha koostööd kogenumatega. Eesti asi – indogermaanid võivad ehitada puhta ajaloo ja romantika baasil, a meil on alati olnud kepp ja koostöö, kopulatsioon ja kooperatsioon.

8. Milline peaks olema teie nn unistuste maja?

Maadligi, vettligi maja, külgpidi sees… Majaga võiks võimalikut vähe jama olla – seega hästi ehitet ja hea pidada. Pisaraid läve ette ei sooviks, tostap tohiks koju sõites välja näha – üldse mitte välja näha, kui võimalik. Mätaskurask näiteks. Ja ei ma tea, kas ma majaga hakkama saaksin, eluaeg korteri-inimene olnud. Eks näis, tasub proovimist. Arhitekte, keda usaldaksin, on Eestis mitu tükki. Raha veel (mul) pole. Aega loodetavasti on. Kuigi jah – poisipõnn on aastane ja vast oleks tal varsti vaja mõnusalt omas õues müttama hakata.

9. Milline on suurim ehituslik viga, millega olete kokkupuutunud?

Liiga palju kipsplaati valimatult ja igal pool. Olen teinud ca 250 Op!-isaadet ETV-s ja seega sama palju maju läbi katsunud. Suur hulk noist nähtuist olnuks ja oleks etemad, kui kipsplaati ei pandaks umbes kempsupoti voodriks ka. See on hullem kui 80ndate mistramaania. A vaibaraisa saad maha kakkuda. Selle jubeda seinamaterjaliga pead edasi elama, kui muidugi tahad elada ses jõletises, mis johhaidii ostetud sai. No pangalaen jääb ikka lohutama.

10. On Teil ehitusalast nippi mida kindlasti soovitaksite teistele?

Tehke/ostke endale sellised seinad, mille sisse löödud nael jääb pidama ka siis, kui olete riputanud sinna otsa oma raske nahktagi, mil taskus konjakipudel, telefon ja patakas arveid. Kui nael ja sein teiega edasi suhtlevad, on hästi. Muidu veedavad te lapsed oma õrna ea valges purus väherdes. Mis ei ole piimapulber ega kokaiin.