Küsimusele, kas üürilepingu võib üürniku makseviivituse korral kohe üles öelda, vastab Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist Mait Palts, et võib küll, kuid sellega kaasneb paraku omajagu asjaajamist.
Üürileandjal on võlaõigusseaduse kohaselt õigus üürileping erakorraliselt üles öelda, kui üürnik jätab üüri ja kõrvalkulude, näiteks: elektri ja vee eest tasumata kolme kuu ulatuses, kirjutab Ärileht.
Samuti saab lepingust lahti öelda, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest makstava üüri summat või kui võlgu olevate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest makstavate kõrvalkulude summat.
Siiski ei saa erakorraline lepingu ülesütlemine toimuda ilma üürnikule veel „viimast võimalust” andmata. Nimelt võib kestuslepingu erakorraliselt üles öelda alles pärast kohustuse mittetäitmise lõpetamseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta möödumist.
See on aga koht, mille jaoks tuleb seadust ülihästi tunda ning lepingut sõlmides peab arvestama, et mitte alati ei pruugi sellest abi olla.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.07.26, 17:01
Rasketehnika turul loeb üha vähem ostuhind ja üha rohkem partneri võimekus
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele