Kuressaare linnavalitsus tõstis linnale kuuluvate mugavusteta eluruumide üüri piirmäära ja kaotas hinnavahe kanalisatsiooni ja veega varustatud ning ilma nendeta korterite vahel.
Juba aastaid on mugavustega munitsipaaleluruume üürivad linlased – põhiliselt nn sundüürniku staatusest pääsemiseks linnalt pinna üürinud inimesed – maksnud üüri 17 krooni ruutmeetrilt pluss kommunaalkulud.
Nende jaoks on linnal korterid Tallinna tn 83 ja Aia 49 asuvates kortermajades. Linna infojuht Priit Pruul ütles Oma Saarele, et linna teiste üüripindade eest polegi põhimõtteliselt üüri võetud või on see osa pindade puhul olnud marginaalne.
“Elanikud on maksnud vaid hooldustasu haldavale ettevõttele,” kinnitas Pruul.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teisipäeval otsustas linnavalitsus, et edaspidi maksavad ahiküttega korterites elavad üürnikud linnale iga ruutmeetri eest 10 krooni kuus. Nii vee ja kanalisatsiooniga varustatud kui ka vee ja kanalisatsioonita korterites.
“Põhjus on selles, et nendel pindadel, kus hetkel kanalisatsiooni ega vett pole, saab see mingil hetkel olema, seega peab linn selleks kulutusi tegema,” täpsustas Pruul.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.