Eesti Ehitusettevõtjate Liit tellis Tartu Ülikooli majandusteaduskonnalt uuringu selle kohta, milline on tänane seis Eesti langeval ehitusturul, kuidas meie lähiriikide valitsused ja sealne ehitussektor on käitunud majanduslanguse tingimustes ning mida kasulikku võiks Eesti neist kogemustest üle võtta.
„Saime uuringu esimese vahearuande, mis puudutab läinud sajandi lõpus Rootsis toimunud kinnisvarakriisi, selle lahendust ning analüüsi, kuidas Eesti riik võiks seda arvestades praeguses majanduslanguse olukorras käituda,“ ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson.
„Valisime selle suurema uuringu esimeseks analüüsiks Rootsis toimunu. Sealne ehitusbuum läinud sajandi kaheksakümnendatel ning selle kokkukukkumine üheksakümnendatel omab palju sarnaseid jooni hiljaaegu Eestis toimunuga,“ selgitas uuringu töögrupi juht, Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.
Varblase sõnul on Eesti riigil Rootsis toimunust mõndagi õppida. „Rootsis toimunul on Eestis praegu toimuvaga palju sarnast, näiteks Rootsiski eelnes kinnisvarakrahhile laenumahtude kiire kasv,“ märkis Varblane.
Artikkel jätkub pärast reklaami
EEELi tellitud uuringu lõpparuanne esitatakse 11. detsembril toimuval liidu aastalõpukoosolekul, ütles Indrek Peterson.
Seotud lood
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis