Eesti Ehitusettevõtjate Liit tellis Tartu Ülikooli majandusteaduskonnalt uuringu selle kohta, milline on tänane seis Eesti langeval ehitusturul, kuidas meie lähiriikide valitsused ja sealne ehitussektor on käitunud majanduslanguse tingimustes ning mida kasulikku võiks Eesti neist kogemustest üle võtta.
„Saime uuringu esimese vahearuande, mis puudutab läinud sajandi lõpus Rootsis toimunud kinnisvarakriisi, selle lahendust ning analüüsi, kuidas Eesti riik võiks seda arvestades praeguses majanduslanguse olukorras käituda,“ ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson.
„Valisime selle suurema uuringu esimeseks analüüsiks Rootsis toimunu. Sealne ehitusbuum läinud sajandi kaheksakümnendatel ning selle kokkukukkumine üheksakümnendatel omab palju sarnaseid jooni hiljaaegu Eestis toimunuga,“ selgitas uuringu töögrupi juht, Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.
Varblase sõnul on Eesti riigil Rootsis toimunust mõndagi õppida. „Rootsis toimunul on Eestis praegu toimuvaga palju sarnast, näiteks Rootsiski eelnes kinnisvarakrahhile laenumahtude kiire kasv,“ märkis Varblane.
EEELi tellitud uuringu lõpparuanne esitatakse 11. detsembril toimuval liidu aastalõpukoosolekul, ütles Indrek Peterson.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 06:00
Enamikes linnades toimuvates üleujutustes pole süüdi ilm, vaid vananenud taristu
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele