Eesti Ehitusettevõtjate Liit tellis Tartu Ülikooli majandusteaduskonnalt uuringu selle kohta, milline on tänane seis Eesti langeval ehitusturul, kuidas meie lähiriikide valitsused ja sealne ehitussektor on käitunud majanduslanguse tingimustes ning mida kasulikku võiks Eesti neist kogemustest üle võtta.
„Saime uuringu esimese vahearuande, mis puudutab läinud sajandi lõpus Rootsis toimunud kinnisvarakriisi, selle lahendust ning analüüsi, kuidas Eesti riik võiks seda arvestades praeguses majanduslanguse olukorras käituda,“ ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson.
„Valisime selle suurema uuringu esimeseks analüüsiks Rootsis toimunu. Sealne ehitusbuum läinud sajandi kaheksakümnendatel ning selle kokkukukkumine üheksakümnendatel omab palju sarnaseid jooni hiljaaegu Eestis toimunuga,“ selgitas uuringu töögrupi juht, Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.
Varblase sõnul on Eesti riigil Rootsis toimunust mõndagi õppida. „Rootsis toimunul on Eestis praegu toimuvaga palju sarnast, näiteks Rootsiski eelnes kinnisvarakrahhile laenumahtude kiire kasv,“ märkis Varblane.
Artikkel jätkub pärast reklaami
EEELi tellitud uuringu lõpparuanne esitatakse 11. detsembril toimuval liidu aastalõpukoosolekul, ütles Indrek Peterson.
Seotud lood
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.