Kui maadevahetusega läheb nii nagu tänavu, kestab maade ost olemasolevate avalduste põhjal 250 aastat, kirjutab Maaleht.
Kui läheb, nagu järgmise aasta eelnõuplaan, siis 23 aastat.
Riigi rahaseis on nii nigel, et enamik maavahetajaid, kelle kaitsealused maatükid on riik ära osta lubanud, peavad müügiga võib-olla kümmekond aastat ootama.
Sel esmaspäeval tegi maa-amet varem vahetada soovitud looduskaitsemaade riigile ostmises avapaugu, kui järjekorras esimesena kirjas olev Lääne-Virumaa mees Tiit Reinhold sai lõpuks hinnapakkumise. Hind aga, mida riik Reinholdile Järvamaal Endla veekaitseala sihtkaitsevööndis auva maatüki eest pakub, on naeruväärne – kasvav mets pluss maa ruutmeetri eest – 12 senti, kirjutab Maaleht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigi pakutud hind maatüki eest on ruutmeetri kohta väiksem kui sama maa pealt aastas makstava Natura metsatoetuse ruutmeetrihind. Samuti on see väiksem summast, millega Reinhold maa mitme aasta eest (küll toimumata jäänud) vahetustoimingu tarvis ära hinnati.
Seotud lood
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.