Kui maadevahetusega läheb nii nagu tänavu, kestab maade ost olemasolevate avalduste põhjal 250 aastat, kirjutab Maaleht.
Kui läheb, nagu järgmise aasta eelnõuplaan, siis 23 aastat.
Riigi rahaseis on nii nigel, et enamik maavahetajaid, kelle kaitsealused maatükid on riik ära osta lubanud, peavad müügiga võib-olla kümmekond aastat ootama.
Sel esmaspäeval tegi maa-amet varem vahetada soovitud looduskaitsemaade riigile ostmises avapaugu, kui järjekorras esimesena kirjas olev Lääne-Virumaa mees Tiit Reinhold sai lõpuks hinnapakkumise. Hind aga, mida riik Reinholdile Järvamaal Endla veekaitseala sihtkaitsevööndis auva maatüki eest pakub, on naeruväärne – kasvav mets pluss maa ruutmeetri eest – 12 senti, kirjutab Maaleht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigi pakutud hind maatüki eest on ruutmeetri kohta väiksem kui sama maa pealt aastas makstava Natura metsatoetuse ruutmeetrihind. Samuti on see väiksem summast, millega Reinhold maa mitme aasta eest (küll toimumata jäänud) vahetustoimingu tarvis ära hinnati.
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.