10. november 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pakkumises on nii väga hea kui ka kehvema asukohaga objekte, kuid tehinguid tehakse vähe. Põhjuseid selleks on mitu: ettevõtted ootavad edasist hinnalangust, ega ole valmis veel positsiooni võtma; ettevõtetel on äärmiselt raske saada pankadest vajalikku summat laenu; ettevõtted on ebakindlad oma tuleviku pärast ega soovi teha mahukaid investeeringuid; ettevõtted on säästurežiimil ega laiene.

Detailplaneeringu staadiumis laopindade pakkumine on suur ning viimase poolaastaga oluliselt tõusnud. Kuna paljudel ettevõtetel on tulenevalt majandusolukorrast kokkuhoiupoliitika, siis on nõudlust antud pindade järele vähe. Spekulatiivselt laopindade ehitusega ei alustata, siiani ehitatud pinnad, nt Jüri tehnopargis, on valdavalt tänaseks üürnikud leidnud, kuid praegu spekulatiivselt ehitama hakata ei ole kasumlik.

Vähesed head likviidsuspositsiooni omavad või siiani kallitel linnasisestel pindadel toiminud ettevõtted siiski ka ehitavad või soovivad üürida endale uusi pindu. Ehitusega on arendajad nõus alustama, kui pindadele on kindel üürnik olemas. Arendajad on suutelised pakkuma ettevõtete vajadustele vastavaid laopindu umbes 1–1,5 aasta pärast. Nad ei ole valmis riskima ega ehitama ladu ilma kindla üürnikuta, sest klientide soovid pindade kohta on väga erinevad. Samuti ei saa arendajad rahastada oma tegevust, kuna pangad ei ole nõus finantseerima projekti, milles pole sõlmitud vähemalt 30% üürnikega eellepinguid.