Tallinna Kultuuriväärtuste Amet tutvustab koostöös MTÜ Nõmme Tee Seltsiga 7. novembril kell 18 Nõmme Kultuurimajas tänavu suvel läbi viidud Nõmme majade inventuuri.
Nõmme üldplaneeringus asjakohaste kaitse-ja kasutustingimuste määramiseks tellisid Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Kultuuriväärtuste Amet Nõmme arhitektuuri kaardistamise. Iga hoone kohta koostati väli- ja arhiivitöö tulemusena ankeet, anti väärtushinnang ja kanti andmed kaardile. 7. novembri üritus toimub koostöös Nõmme elanikke ühendava Nõmme Tee Seltsiga ja on pühendatud nõmmekate Glehni lossi rahvakoosoleku 10. aastapäevale.
Ühe esimese Eesti linnana kehtestas Tallinn juba 2001. aastal kaheksa miljööväärtuslikku hoonestusala, eesmärgiga hoida ja väärtustada unikaalseid linnaosasid. 1926. aastal linnaõigused saanud ja 1940. aastal Tallinnaga liidetud Nõmme on täna Tallinna suurim miljööala. Nõmmele on peaaegu 140 aastase linnaks kujunemise aasta jooksul ehitatud ligi 6000 maja.
Tallinna eeslinnad on kõik ise nägu. Nõmme kõige olulisem tunnus on, et majad on projekteeritud metsa alla. Vastupidiselt näiteks Kalamajale ei saa Nõmme puhul rääkida ühtsest arhitektuurikeelest, sest Nõmme jaoks on ühtviisi iseloomulikud nii historitsism, traditsionalism kui ka funktsionalism. Nõmmel on olnud suhteliselt püsiv elanikkond. Viimastel aastatel on Nõmmele kolinud uue lainena palju uusi inimesi, kes hindavad sealset keskkonda. Väljakujunenud miljöö kohustab ka uusasukaid järgima Nõmmel väärtustatud ja eelkäijate loodud ehitustraditsioone.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele