Paljude valminud ehitiste puhul on tagantjärele välja tulnud puudused kvaliteedis ning ehitusajast mäletatakse peamiselt probleeme, kirjutab TSM Projektijuhtimise OÜ, ehitusdirektor Siim Klaassen.
Viimasel ajal on sagenenud näited, kus omanikujärelevalve teenuse riigihangete pakkumuste maksumused erinevad kordades. Suurim erinevus madalaima ja kõrgeima hinna vahel on olnud rohkem kui viiekordne. Leidub tellijaid, kes võtavad selliseid mitmekordseid hinnaerinevusi loomulikuna ning sõlmivad hankelepingu odavaima pakkujaga.
Nii käituda on mugav ning võib tunduda algul turvaline, kuid paneb tellija hiljem ebameeldivalt kahvli otsa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üheks põhjuseks omanikujärelevalve teenuse kvaliteedi devalveerumisel on teenuse sisu ja nõutava mahu ebapiisav kirjeldamine hankedokumentides. Kuid kindlasti põhjustab seda ka etteantud nõuete eiramine pakkujate poolt. Teisisõnu kvaliteetse teenuse osutamiseks piisava võimekuseta odavteenuse pakkujate lubamine hankele ning teenuse esitamine alla omahinna ehk dumping.
Kvaliteetse teenuse osutamine on võimalik ainult siis, kui insener kontrollib piisava tiheduse ja kestusega ehitusplatsil toimuvat. Kui tellija ei määra minimaalset nõutavat kontrolli tihedust, kuid otsustamisel võtab aluseks ainult madalaima hinna, on ta nö “omast võttest selili”. Sisuliselt siis osa pakkujaid külastavad ehitusplatsi harvem, osa annab oma allkirjad dokumentidele lühema ajaga. Nii on odava teenuse osutaja vaid “kummitempel”, mitte ehitise tegeliku kvaliteedi kontrollija.
Loe lähemalt kolmapäevasest ehituse rubriigist.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.