9. oktoober 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänavu 1. augustist jõustunud looduskaitseseaduse muudatuste kohaselt ei ole enam võimalik vahetada kaitstavat loodusobjekti sisaldavat kinnisasja riigile kuuluva kinnisasja vastu ning seni lõpetamata vahetamismenetlused viiakse lõpuni riigi poolt omandamisena.

 Täna heaks kiidetud määruses täpsustataksegi seda, millises ulatuses ja milliseid kaitstava loodusobjektiga kinnisasju võib riik omandada.

Looduskaitseliste piirangutega kinnistuid omandati varem hariliku väärtuse alusel, kuid väärtuse määramine oli raskendatud. Seda eriti metsakinnistute puhul sobivate võrdlustehingute puudumise tõttu.

Ka ei olnud mõnedel juhtudel metsakinnistute tavapärane tehingute võrdlemise meetod väärtuse määramiseks piisav.

Mõjutavad ju metsakinnistu väärtust nii kasvava metsa iseloom, kasvukohatüüp kui ka kahjustused ja kaugus teedest. Näiteks väheväärtuslike rabametsade puhul praktiliselt võrdlustehingud puuduvad, sest nõudlust selliste kinnisasjade vastu peaaegu pole. Samuti pole sobivaid võrdlustehinguid suure tarbepuidu tagavaraga Lõuna-Eesti kaitsealuste metsakinnistute hindamiseks, kuna majandatavate metsade puhul, millega tehingud toimuvad, on majandustegevuse tagajärjel kasvava puidu tagavara väiksem.

Nüüd sätestab määrus metsakinnistute väärtuse määramiseks täpse metoodika ning väärtused leitakse arvutuslikul teel. Pärast määruse jõustumist saab riik hakata taotlejatega kinnistute võõrandamise hinna osas läbirääkimisi pidama ja seisma jäänud avaldusi hakatakse taas menetlema.

Teave kinnisasja omandamise ettepanekute ja nende menetlemise järjekorra kohta avaldatakse Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel