Bürooruumide ostutehingute hulk väheneb veelgi, sest puudub perspektiiv võitaturuväärtuse tõusust.
Hinnanguliselt on Tallinnas büroopinda 350 000 – 400 000 m², sellest A- ja A+ kvaliteediklassis 150 000 m².
Vanema B-kvaliteediklassi büroopind ei ole üheselt määratav, sest palju pinda paikneb koos tootmispindadega jmt. Keskmiselt vahetub suuremates büroohoonetes 10 % üürnikest aastas.
Äärelinnas on üürnike vahetumine mõnevõrra kiirem. Võib eeldada, et aastane kogunõudlus on suurusjärgus 60 000 m², sellest ca 2/3 osa A ja A+ kvaliteediklassi pindadele. Eelistatud piirkonnad on kesklinn, Tondi-Järve ja Kristiine-Mustamäe. Neisse on koondunud kõige rohkem büroopinda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.