Bürooruumide ostutehingute hulk väheneb veelgi, sest puudub perspektiiv võitaturuväärtuse tõusust.
Hinnanguliselt on Tallinnas büroopinda 350 000 – 400 000 m², sellest A- ja A+ kvaliteediklassis 150 000 m².
Vanema B-kvaliteediklassi büroopind ei ole üheselt määratav, sest palju pinda paikneb koos tootmispindadega jmt. Keskmiselt vahetub suuremates büroohoonetes 10 % üürnikest aastas.
Äärelinnas on üürnike vahetumine mõnevõrra kiirem. Võib eeldada, et aastane kogunõudlus on suurusjärgus 60 000 m², sellest ca 2/3 osa A ja A+ kvaliteediklassi pindadele. Eelistatud piirkonnad on kesklinn, Tondi-Järve ja Kristiine-Mustamäe. Neisse on koondunud kõige rohkem büroopinda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.