Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Büroode hinnad langemas
Bürooruumide ostutehingute hulk väheneb veelgi, sest puudub perspektiiv võitaturuväärtuse tõusust.
Hinnanguliselt on Tallinnas büroopinda 350 000 – 400 000 m², sellest A- ja A+ kvaliteediklassis 150 000 m².
Vanema B-kvaliteediklassi büroopind ei ole üheselt määratav, sest palju pinda paikneb koos tootmispindadega jmt. Keskmiselt vahetub suuremates büroohoonetes 10 % üürnikest aastas.
Äärelinnas on üürnike vahetumine mõnevõrra kiirem. Võib eeldada, et aastane kogunõudlus on suurusjärgus 60 000 m², sellest ca 2/3 osa A ja A+ kvaliteediklassi pindadele. Eelistatud piirkonnad on kesklinn, Tondi-Järve ja Kristiine-Mustamäe. Neisse on koondunud kõige rohkem büroopinda.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.