30. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb intervjuu, mille Koger andis Äripäeva seminaril Äriplaan 2009 Äripäeva peadirektorile Igor Rõtovile.

Mis on sarnast 1998-1999 aastatel ning tänapäeval?

Kui vaadata sisemajanduse kogutoodangut, siis päris hull aeg oli. Siis oli ehitusturul neli suurtegijat, toimusid esimesed ühinemised, Skanska ning Merko ühinemisest jäi napilt puudu. Praegu on turul 10+4 suurt tegijat, mis on sama imelik kui tänane ehitusturg.

Kas me oleme targemad?

Kas me oleme? Kahtlen selles, hinnad on kukkunud põrandast läbi. Väikeettevõtjal seisavad küll väga ootamatud ajad ees.

Kuidas sinul endal läheb?

Ega lihtne ei ole, kui vaadata meie juhtivaid ehitusettevõtteid. Turg on nii palju kukkunud, suuremad ettevõtted on endale saanud need projektid, mis on väiksematel ära kukkunud.

Sa käisid äsja venemaal?

Praeguses olukorras see huvitavaks alternatiiviks. Venemaal on võimalused piiramatud - kus siis mitte tegutseda kui mitte naabrite juures. See aasta aega, mis ma olen käinud Venemaa vahel, on tunda suhete külmenemist.

Peterburg ja Moskva on siiski gigantide tegevusväli, me otsime väikelinnades oma kohta.

Kas poliitka on äri blokeerinud?

On. Tegevust on pärsitud, tunnen seda päris tõsiselt. Ma ei tea kedagi, kes Eesti lipu all Venemaal oleks, peamiselt ollakse Soome ja Rootsi lipu all.

Mitu protsenti ehitusettevõtjatest läheb pankrotti kahe aasta jooksul?

Top 10 –st ei kao keegi. Järgmise kahe aasta jooksul toimub kesta vahetus, üks ja sama seltskond tegutseb erinevatel objektidel erineva nime all. Nähakse ette, et asjad lähevad hapuks. Ent need on väikesed ettevõtted. Venemaa suuremad arendajad on külmutanud oma arendused, Moskvas hinnad kukuvad 20 protsenti.

Kas neljas võim ei peaks poliitilist võimu juhendama?

Kümme aastat tagasi oli teistmoodi, see mis täna toimub, on hoopis teistmoodi. Turg kukub ja kägistatakse väikesi ja keskmisi. Toimub totaalne hirmu külvamine, mis on halvanud otsustajad. Suured ehitusettevõtted elavad üle.

Aga mis väiksed teevad, mis neis firmades hakkab toimuma?

Head ajad on halba teinud, nad on soetanud endale rea kohustusi. Suurem osa kulutusi on tööjõud koos riigimaksudega. Seega vähendatakse palkasid, see tähendab uut invasiooni üle lahe. Valik on kas kaotada kõik mehed - aga teine võimalus on midagi sarnast nagu ümbrikupalgad. Samas riik võidab sellest hüsteeriast palju, kuna hinnad on nii alla löödud. Järgmisel kahel aastal uute projektidega ei alustata. NCC ja YIT kasutavad oma emaettevõtete raha. Ehitus hakkab 2011 uuesti peale. Kinnisvara tsükkel on 17 aastat, kui vaatame Rootsit ja Inglismaad, Eestis on järgmine haripunkt 2024.