Koger: ümbrikupalk tuleb tagasi

Järgneb intervjuu, mille Koger andis Äripäeva seminaril Äriplaan 2009 Äripäeva peadirektorile Igor Rõtovile.

Mis on sarnast 1998-1999 aastatel ning tänapäeval?

Kui vaadata sisemajanduse kogutoodangut, siis päris hull aeg oli. Siis oli ehitusturul neli suurtegijat, toimusid esimesed ühinemised, Skanska ning Merko ühinemisest jäi napilt puudu. Praegu on turul 10+4 suurt tegijat, mis on sama imelik kui tänane ehitusturg.

On. Tegevust on pärsitud, tunnen seda päris tõsiselt. Ma ei tea kedagi, kes Eesti lipu all Venemaal oleks, peamiselt ollakse Soome ja Rootsi lipu all.

Mitu protsenti ehitusettevõtjatest läheb pankrotti kahe aasta jooksul?

Top 10 –st ei kao keegi. Järgmise kahe aasta jooksul toimub kesta vahetus, üks ja sama seltskond tegutseb erinevatel objektidel erineva nime all. Nähakse ette, et asjad lähevad hapuks. Ent need on väikesed ettevõtted. Venemaa suuremad arendajad on külmutanud oma arendused, Moskvas hinnad kukuvad 20 protsenti.

Kas neljas võim ei peaks poliitilist võimu juhendama?

Kümme aastat tagasi oli teistmoodi, see mis täna toimub, on hoopis teistmoodi. Turg kukub ja kägistatakse väikesi ja keskmisi. Toimub totaalne hirmu külvamine, mis on halvanud otsustajad. Suured ehitusettevõtted elavad üle.

Aga mis väiksed teevad, mis neis firmades hakkab toimuma?

Head ajad on halba teinud, nad on soetanud endale rea kohustusi. Suurem osa kulutusi on tööjõud koos riigimaksudega. Seega vähendatakse palkasid, see tähendab uut invasiooni üle lahe. Valik on kas kaotada kõik mehed - aga teine võimalus on midagi sarnast nagu ümbrikupalgad. Samas riik võidab sellest hüsteeriast palju, kuna hinnad on nii alla löödud. Järgmisel kahel aastal uute projektidega ei alustata. NCC ja YIT kasutavad oma emaettevõtete raha. Ehitus hakkab 2011 uuesti peale. Kinnisvara tsükkel on 17 aastat, kui vaatame Rootsit ja Inglismaad, Eestis on järgmine haripunkt 2024.