Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sauk: YIT ei ole pättarendaja
YIT Ehitus AS juhatuse esimees ja juht
Priit Sauk märkis, et YIT ei kuulu pättarendajate hulka, agaseadus võiks
kehtestada ühtsed reeglid arendajate kohustuste kohta, samas ei tohi vallad
unustada, et ka neil on kohustused.
„Ühelt poolt kindlasti on see positiivne. Kui need ettepanekud läbi lähevad oleksid mängureeglid kõigile ühtemoodi selged. Teiselt poolt oleks kaunis kui ka valdadel mingid kohustused oleksid. Mujal on ikka kombeks, et infrastruktuuri rajamisega tegelevad vallad. Eestis peavad arendajad selle ise tegema ja kõiki arendajaid ei võeta võrdselt. Ühele pannakse need kohustused ja teistele mitte. Kui kõigil oleksid need kohustused, oleks see konkurentsitingimustes parem. Ja kui reeglid on ühesed, võib-olla oleks vähem ka pättarendajaid,” kommenteeris Sauk Tallinna lähivaldade ettepanekut täiendada planeerimisseadust, mille järgi oleks kohalikul omavalitsusel selge alus kaasata kinnisvaraarendaja piirkonda lisanduvate elanike tarbeks vajalike objektide rajamiseks, nagu lasteaed, kool, spordikompleks, avalikult kasutatav tee vms.
„Üritatakse võtta sealt, kust rohkem võtta annab. Suurtelt arendajatelt nõutakse rohkem, nii et selle ärahoidmiseks tulevikus oleksid ühtsed reeglid mõistlikud,” kirjeldas Sauk ebavõrdset olukorda erinevate arendajate vahel.
Kohalikud omavalitsused on vahel kompenseerinud infrastruktuuri rajamist, kuid harva. „Neid näiteid on vähe, tavaliselt öeldakse ikka: „Kallis arendaja, tee kõik valmis!”,” märkis Sauk.
Tema sõnul peaksid vallavanemad rõõmustama, et saavad juurde uusi maksumaksjaid. YITi juht ei nõustunud Rae vallavanema arvamusega, et uute elanikega tuleb algul pigem kohustusi, kui kasu maksuraha jms näol. „Kauplusi põldudel pole, sest kaubandust reguleerib turg. Ühistransport ei sõida, sest liinivõrgu tihendamine ja uute liinide rajamine eeldab igakordset uut hanget ja ka dotatsiooniraha riigilt. Ka loogiline teedevõrk puudub, sest seaduses puudub regulatsioon, kuidas arendajat väljaspool arendusala panna teid rajama,” tõi Rae vallavanem Raivo Uukkivi välja eilsel vallajuhtide ümarlaual valglinnastumise probleeme. Kiirustamise tulemus on nüüd käes: põllud on maju täis. Arendajat ei ole seadusele toetudes võimalik kohustada rajama lasteaeda, kooli ega spordihoonet, kurtis vallavanem.
„Kui arendajad toovad valdadesse uusi maksumaksjaid, siis omavalitsus võiks selle nimel pingutada, et see nii läheks ehk siis teid ja trasse võiksid ka nemad finantseerida ja rajada. Seda praegu väga ei ole. Vallavanemad ei tohiks valda juhtida nagu 1-4aastast äriprojekti, vaid peaksid silmas pidama ka valla pikaajalist arengut. Maksumaksja jääb sinna ikka pikemaks ju,” jäi ettevõtja eriarvamusele.
Sauk märkis, et YIT kui suurarendaja on alati oma kohustusi täitnud ja peab seda igati loomulikuks. „Me ei kuulu nende hulka ja ei oska nii mõelda. Oleme jätkuvalt turul ja ei saa endale lubada, et jätame kohustused täitmata valdade või klientide ees. See on tuleviku äritegevuse jaoks täiesti lubamatu. See on väikearendajate probleem, suured ikka täidavad oma kohustusi,” kommenteeris Sauk pättarendajate käitumist, lisades, et kohustuste täitmata jätmist saavad endale lubada vaid ühekordsete projektide tegijad.
Sauki sõnul on praegu kiire kasu otsijaid kinnisvaraäris tunduvalt vähem. „Küll neid tekib jälle, kes ootavat kiiret lüpsilehma. Kindlasti on neid, kes tahavad väikearendajana kätt proovida. Halvad ei kao ka kuhugi,” vastas Sauk küsimusele, kas pättarendajate aeg on möödas.
Tallinna lähivallad teevad ühispöördumise muudatuste tegemiseks planeerimisseadusesse. Esimene esitatud täiendusettepanek annab kohalikule omavalitsusele selge aluse kaasata kinnisvaraarendaja piirkonda lisanduvate elanike tarbeks vajalike objektide rajamiseks (nt. lasteaed, kool, spordikompleks, avalikult kasutatav tee vms). Teine ettepanek kannab endas eesmärki kaitsta piirkonda elama asuvat isikut ja vabastab ühtlasi olemasoleva kohaliku omavalitsuse maksumaksja võimalikust kohustusest. Samuti on esitatud ettepanek tihedalt seotud taasiseseisvumisaegse reaalse praktikaga detailplaneeringute elluviimisel.
Seotud lood
Skandinaavia ja Baltimaade juhtiv rendiettevõte Cramo teatas, et alustab mitmeaastast üleminekut Boels Rentali kaubamärgile. Cramo sai Boels Groupi osaks juba 2020. aastal ja selle tulemusel tekkis üks Euroopa suuremaid seadmete ning masinate rendiettevõtteid.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele