8. august 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EBS Groupi omanik, Mart Habakuke isa Madis Habakuk viibib sel nädalal välimaal ja Äripäeva polnud võimalik teda tabada.

Miks Te koos teiste EBSi õppehoone omanikega toetasite valimiste ajal nii Keskerakonda kui ka Reformierakonda üpriski suurte summadega?

Ma sealt küll ei otsiks mingit seost. Oma äranägemise järgi on toetatud aastaid mitte ainult erakondi vaid ka heategevust ja haridust. Sealt küll midagi eriskummalist välja imeda ei anna.

See ei olnud poliitiline väljapressimine?

Ei.

Kas Teile ei tundu kummaline, et neli inimest, keda kõige rohkem seob üks hoone, otsustavad ühel päeval suurtes summades toetada kahte täiesti üksteisest erinevat erakonda?

Nende toetajate jaoks ei ole see hoone mingi eriskummaline asi. See hoone on olnud üle kümne aasta kooli kasutuses ja praegu ei näe küll keegi, et seal midagi võiks muutuda. See ei ole äriprojekt.

Selles mõttes ju on, et parklasse planeeritakse kõrghooneid?

Jah. Selles mõttes on diskussiooni alustatud. Aga teate ju ise seda Maakri kvartali saagat. See on diskussiooni ja arutelude algatamise tasemel. Neid muutujaid on selgelt liiga palju, et seda äriplaaniks nimetada.

Kas olete kursis ka 2003. aasta tehingutega, mil EBS esitas riigifirmale Imanta Hariduskeskus pankrotiavalduse, et hoone välja osta?

See oli suhtedraama. Lõppkogemus oli see, et EBS maksis selle eest hullu hinna. Jõuti sellisele kokkuleppele, et ma küll ei ütleks, et EBS oli võidumees. Maksime täishinna, mille mitu sõltumatut hindajat arvestasid turuhinnaks ilma koormisteta (hoonestusõiguseta - toim). See oli pigem sellest, et saaga kogus tuure ja polnud võimalik koolipidamiseks sellist asja jätkata, miks küsitud summa ära maksti. Olukord hakkas segama põhitegevust.

Keegi ei vaadanud seda toona investeeringuna. Pärast läksid kesklinna hinnad lihtsalt üles.

Imanta Hariduskeskuse tollane juht Toomas Heinaru väidab, et talle tehti EBSi huvides rahaline ettepanek jätkata pankrotimenetlust.

Esimest korda kuulen. Tundub mõttetu, kuna riigi poolel pole ühe inimese otsustada ükski otsus. Kõlab täiesti arulagedana.

Mõlemad osapooled (riik ja EBS) ütlevad, et tehing tehti turuhinnaga. Miks hoonestusõigust tollal enampakkumise teel siis ei müüdud?

Seda ma ei oska öelda.

Kuidas kommenteerite, et EBSi finantsprorektor Tõnu Küttmaa istus kuni 2003. aastani kahel ametikohal ja sõlmis lepinguid sisuliselt iseendaga?

Ma julgen kahelda, et ta sõlmis tehinguid protseduure jälgimata. Ma usun küll, et keegi varaga protseduure arvestatama midagi ei teinud.