Rae vallavanem Raivo Uukkivi loetles eilsel vallavanemate ümarlaual halbu näited kohustusi mittetäitvatest kinnisvaraarendajatest Rae vallas.
„Ega väga palju selliseid halbu näiteid pole. Paljudega on nii, et räägime kaua läbi, aga lõpuks jõuame ikka kokkuleppele. Aga on ka näiteid, kus me kunagi kokkuleppele ei jõua, sellised on umbes kümnendik. 10% tegelemine võtab 90% ressursist, möönis vallavanem.
Üks suuremaid probleemseid arendusi on Jüri külje all olev Andrekse rajoon, seal teed ehitamata, valgustus ehitamata, kanalisatsioon kasutusloata ja liigvee ärajuhtimine lahendamata. Seal 1,5 aastat elanud inimesed kiruvad KOV-d, sest inimestel jäi mulje, et vald peabki infrastruktuuri välja tegema, sest arendaja ütles nii lepingu sõlmimisel. Inimesed olid toona kruntide ostmisel passiivsed ega tulnud ka vallast küsima, kas arendaja räägib õigust. „Täna inimesed juba mõistavad, et pettis arendaja, mitte vald,” märkis vallavanem.
„Selle firma võiksite endale suurte tähtedega kirja panna, paistab, et see arendab ka mujal,” ütles Uukkivi arendaja Torm Projekt OÜ kohta. Praegu on Torm Projekt pildilt kadunud ja kohustused edasi delegeerinud PG Haldusele, mis omakorda ignoreerib arendaja kohustusi ja teatab klientidele, et tee ehitamine on omavalitsuse kohustus.
Miks siin lennukid lendavad?
Rahula arendusalal, kus arendajaks Tõnu Saar, on vee- ja kanalisatsiooni süsteem lahendamata. See arendaja tõmbas detailplaneeringu kohase veeühenduse asemel endale omavolilise veetoru Jõelähtme vallast ja sealjuures üle eramaa ilma maaomanikuga kokkuleppimata. Uukkivi sõnul iseloomustab arendaja mõttemaailma hästi vallavanemale esitatud küsimus, et kes kannabtema kahjud seoses sellega, et lennukoridor ületema arenduse läheb.
Suurekivi arendusel rajatud teed ei vasta detailplaneeringus ette nähtud laiusele, tänavavalgustus puudub, lisaks sadeveeküsimused lahendamata. Arendaja on Suurekivi Kinnisvara, mille taga Urmas Tangsoo. „Nende arendajatega õnneks mingi dialoog tekkinud ning loodame, et probleemid leiavad lahenduse,” avaldas Uukkivi lootust.
Künnapuu arendusel on teed ja tänavavalgustus tegemata, lisaks veevarustuse probleemid. Kogu see piirkond on Tallinna vee peale üle läinud, seal aga inimene puuris endale puurkaevu. 2004. aastal sai tehtud ettepanek arendajale, et too müüks oma puurkaev vee-ettevõtjale maha. Vee-ettevõtja pakkus välja ka eksperthinnangul põhineva hinna. Arendaja aga ütles, et temale on see pensionisammas ja tema sellega midagi ei tee. Täna see ettevõtja pankrotis ja ilmselt võetakse see puurkaev talt varsti käest ära.
"Too arendaja lootis valda survestada sellega, et jõulude eel teatas, et keerab vee kinni oma elanikel. Aitasime elanikke võidelda arendajaga, tagasime neile juriidilise abi, mistõttu pandi arendajale tõkend peale, et ta ei tohi vett sulgeda inimestel. Järgmisena leidis, arendaja, et vee võib sulgeda siis kui ettevõte pankrotti läheb. Aga elanikke kaitsvad juristid kinnitavad, et arendaja ei tohi tõkendi vastu astuda, vastasel juhul võetakse ettevõtte juhatuse liikmed kriminaalvastutusele," rääkis vallavanem raskest võitlusest ahne arendajaga.
Arendajad on seal Anti Roosinupule kuuluvKivinuka Kinnisvara OÜ ja Raivo Paju.
Ühine joon - garantiita lepingud
Kõigi nende arenduste puhul ühiseks jooneks garantiita lepingud, mis sõlmiti enne planeeringu kehtestamist. „See on vaid ühe valla kogemus, usun, et ka teistel on sarnaseid juhtumeid. Ja võitlema peaks selliste kogemuste najal ühiselt,” lausus Rae vallavanem.
Uukkivi rõhutas, et vald ei taha selliseid probleeme lahendada valla vahendite eest, see poleks lihtsalt õiglane kauaaegsete kodanike suhtes. Kuid võimalik, et mingil hetkel tuleb seda siiski teha, sest arendajatega sõlmitud lepingud on olnud seadusandlikud nõrgad. „Kui arendaja on paljas nagu püksinööp, pole ju sealt enam midagi võtta. Kuid see on äärmuslik lahendus, mida püütakse vältida seni, kui kõik muud lahendid on osutunud kõlbmatuks,” nentis ta.
„Oleme kasvanud koos arendajatega, nagu ka seadusandlus kasvab koos pättidega,” rõhutas vallavanem garantiide olulisust lepingute juures.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.08.26, 06:00
Puhas sademevesi ei teki iseenesest. Linnad peavad õppima vihmavett puhastama
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele