Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eluasemelaenuga kimpus olijaid kaks korda enam
Eluasemelaenu maksmisega hätta jäävate
inimeste hulk on kahekordistunud ning kroonilised maksehäired panevad pangad
lisatagatise nõudmise mõtteid mõlgutama.
Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna arendus- ja analüüsijuhi Kersti Arro sõnul on pank selle aasta jooksul paaril korral pidanud juba vajalikuks eluasemelaenu maksetega kimpu sattunud klientidelt lisatagatist nõuda. "On olnud üksikuid juhtumeid, kus lepingus on tingimusi muudetud ja eelnevatest kokkulepetest taganetud ning oleme kliendilt ühe lahendusvariandina küsinud lisatagatist," möönis Arro. Samas ütles ta, et kui tegemist on vaid likviidsusprobleemiga, siis lisatagatise seadmine seda ei lahenda.
Eesti Panga statistika näitab, et majanduslanguse tingimustes on tänavu plindrisse jäänud eluasemelaenu võtjate arv võrreldes eelmise aastaga juba kahekordistunud.
Hansapangast on kodulaenu võtnud rohkem kui 75 000 klienti, neist on üle 90 päeva võlgu jäänud umbes 200. Võlgu jäämise peamised põhjused on viivitused palga maksmisel, töötasu vähenemine raskustesse sattunud ettevõtetes, aga ka töökoha vahetus.
Probleemid tagatise ja laenujäägiga võivad Sampo Panga eraisikute finantseerimise osakonna juhataja Aire Mäe sõnul tabada ka kliente, kes on koduvahetuslaenu võtnud eelmisel aastal. "Oleme ise pidanud kahel korral lisatagatise müügist vähendama laenujääki rohkem, kui esialgu otsustatud, sest allesjääva tagatise turuväärtus on viimase aasta jooksul mõnevõrra vähenenud," märkis Mäe ja lisas, et arvestades Sampo Panga konservatiivset lähenemist omafinantseeringu nõudmisel, ei ole neil turuhindade languse tõttu seni veel olnud põhjust kliendilt vaid makseraskuste tekkimise pärast lisatagatist küsida.
Korralik töökoht ja hea haridus avaldavad muljet
Ka Nordea Pangas pole seni seda teed veel mindud. "Kui kliendil on korralik töökoht, hea haridus ja ta on seni olnud korrektse maksekäitumisega, siis pole põhjust lisatagatist nõuda," ütles panga krediidijuht Ivar Kallast. Lisatagatise nõue võib tema sõnul aga kõne alla tulla, kui pangale teadaolevate faktide põhjal on konkreetse kliendi või kliendigrupi puhul paari aasta perspektiivis kumamas maksevõime kokkukuivamine ja kus praegune tagatis ei pruugi enam olla piisav kasvanud riskide maandamiseks.
SEB jaepanganduse juht ja juhatuse liige Riho Unt ütles, et tagatise hindamisel ja tagatislepingu sõlmimisel on pank arvestanud kinnisvarahindade mõistlikes piirides kõikumisega. Tänaseks on kinnisvarahinnad pärast pilve piiril ära käimist kukkunud tagasi 2006. aasta sügise tasemele, mil eraisikutele välja antud kinnisvaralaenude maht oli 60 miljardit krooni. Praeguseks küünib see summa 90 miljardini, mis tähendab, et kolmandik laenudest on antud praegusest keskmiselt 15 protsenti kõrgemate kinnisvarahindade juures, mille võrra kahaneb ka tagatiseks oleva kinnisvara väärtus.
Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhi Agnes Maki sõnul oleks makseraskuse puhul ühe variandina mõistlik näiteks väiksema elamispinna peale mõelda.
Unt soovitab juba raskuste ohu tekkimisel kiiremas korras panga jutule minna, et probleemile sobiv lahendus leida. "Kindlasti ei ole panga soov kinnisvara realiseerima asuda. Lahendusi on erinevaid, vara realiseerimine on neist viimane," ütles Makk.
Kohtutäiturid on öelnud, et pangad annavad praegu müügiks aina rohkem kinnisvarabuumi ajal ostetud kortereid.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped. Vastutavad ka maakler ja notar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele