Riigikogu eilne otsus avas tee uueks
maatükkide ostu-müügiralliks, kus peategelasteks tuntud looduskaitsemaade
vahetajad, ja milles riigikontroll näeb korruptsiooniohtu.
Parlament võttis eile vastu looduskaitseseaduse parandused, mis peaks lahendama maadevahetuse skandaali pärast vinduma jäänud tehingud, umbes 500 maaomanikku ootab, et keskkonnaminister Jaanus Tamkivi nende looduskaitsemaad piiranguteta kruntide vastu välja vahetaks, kirjutas Postimees.
Eile heakskiidu saanud seadus peaks seadustama nüüd nende maatükkide kokkuostmise ehk riigistamise korra.
Samas riigikontrolli auditis leiab peakontrolör Tarmo Olgo, et ka looduskaitsemaade vahetuste uus kord pole selline, mida saaks edukalt läbi viia avalikkuse õiglustunnet riivamata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Palju tähelepanu pälvinud maavahetusjuhtude korral ei ole probleemiks mitte maadevahetamine, vaid vahetatavate maade väärtuste hindamine ja tehingute vähene avalikustamine,» märgib Olgo aruandes ja temaarvutused näitavad ka, et vahetust ootavate looduskaitsemaade hind, umbes 200 000 kr/ha, on kümme korda kõrgem kui keskmine turuhind aastail 2003–2006.
Seotud lood
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.