Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Enam kui miljardikroonine maaderalli sai avapaugu
Riigikogu eilne otsus avas tee uueks
maatükkide ostu-müügiralliks, kus peategelasteks tuntud looduskaitsemaade
vahetajad, ja milles riigikontroll näeb korruptsiooniohtu.
Parlament võttis eile vastu looduskaitseseaduse parandused, mis peaks lahendama maadevahetuse skandaali pärast vinduma jäänud tehingud, umbes 500 maaomanikku ootab, et keskkonnaminister Jaanus Tamkivi nende looduskaitsemaad piiranguteta kruntide vastu välja vahetaks, kirjutas Postimees.
Eile heakskiidu saanud seadus peaks seadustama nüüd nende maatükkide kokkuostmise ehk riigistamise korra.
Samas riigikontrolli auditis leiab peakontrolör Tarmo Olgo, et ka looduskaitsemaade vahetuste uus kord pole selline, mida saaks edukalt läbi viia avalikkuse õiglustunnet riivamata.
«Palju tähelepanu pälvinud maavahetusjuhtude korral ei ole probleemiks mitte maadevahetamine, vaid vahetatavate maade väärtuste hindamine ja tehingute vähene avalikustamine,» märgib Olgo aruandes ja temaarvutused näitavad ka, et vahetust ootavate looduskaitsemaade hind, umbes 200 000 kr/ha, on kümme korda kõrgem kui keskmine turuhind aastail 2003–2006.
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele