Riigikogu eilne otsus avas tee uueks maatükkide ostu-müügiralliks, kus peategelasteks tuntud looduskaitsemaade vahetajad, ja milles riigikontroll näeb korruptsiooniohtu.
Parlament võttis eile vastu looduskaitseseaduse parandused, mis peaks lahendama maadevahetuse skandaali pärast vinduma jäänud tehingud, umbes 500 maaomanikku ootab, et keskkonnaminister Jaanus Tamkivi nende looduskaitsemaad piiranguteta kruntide vastu välja vahetaks, kirjutas Postimees.
Eile heakskiidu saanud seadus peaks seadustama nüüd nende maatükkide kokkuostmise ehk riigistamise korra.
Samas riigikontrolli auditis leiab peakontrolör Tarmo Olgo, et ka looduskaitsemaade vahetuste uus kord pole selline, mida saaks edukalt läbi viia avalikkuse õiglustunnet riivamata.
«Palju tähelepanu pälvinud maavahetusjuhtude korral ei ole probleemiks mitte maadevahetamine, vaid vahetatavate maade väärtuste hindamine ja tehingute vähene avalikustamine,» märgib Olgo aruandes ja temaarvutused näitavad ka, et vahetust ootavate looduskaitsemaade hind, umbes 200 000 kr/ha, on kümme korda kõrgem kui keskmine turuhind aastail 2003–2006.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 06:00
Enamikes linnades toimuvates üleujutustes pole süüdi ilm, vaid vananenud taristu
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele