Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Enam kui miljardikroonine maaderalli sai avapaugu
Riigikogu eilne otsus avas tee uueks
maatükkide ostu-müügiralliks, kus peategelasteks tuntud looduskaitsemaade
vahetajad, ja milles riigikontroll näeb korruptsiooniohtu.
Parlament võttis eile vastu looduskaitseseaduse parandused, mis peaks lahendama maadevahetuse skandaali pärast vinduma jäänud tehingud, umbes 500 maaomanikku ootab, et keskkonnaminister Jaanus Tamkivi nende looduskaitsemaad piiranguteta kruntide vastu välja vahetaks, kirjutas Postimees.
Eile heakskiidu saanud seadus peaks seadustama nüüd nende maatükkide kokkuostmise ehk riigistamise korra.
Samas riigikontrolli auditis leiab peakontrolör Tarmo Olgo, et ka looduskaitsemaade vahetuste uus kord pole selline, mida saaks edukalt läbi viia avalikkuse õiglustunnet riivamata.
«Palju tähelepanu pälvinud maavahetusjuhtude korral ei ole probleemiks mitte maadevahetamine, vaid vahetatavate maade väärtuste hindamine ja tehingute vähene avalikustamine,» märgib Olgo aruandes ja temaarvutused näitavad ka, et vahetust ootavate looduskaitsemaade hind, umbes 200 000 kr/ha, on kümme korda kõrgem kui keskmine turuhind aastail 2003–2006.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele