Jürgen Järviku ja Carmen Kassi suurosalusega kinnisvarakontserni Q Vara võlakirjainvestorid saavad kergemalt hingata, sest tänavu kevadel ilmnenud omakapitaliprobleemide lahendamiseks on firma müünud ühe suurprojekti, teine suurtehing olevat samuti lõpusirgel.
Q Vara omakapitali suhe varade mahtu vähenes tänavu märtsi lõpuks kõigest 20 protsendini, kuid võlakirjade emissiooniprospekt nõuab firmalt vähemalt 30protsendise omakapitali pidevat hoidmist. Võlakirjainvestorid otsustasid aprillis toimunud koosolekul, et annavad Q Varale omakapitali suurendamiseks aega juuni lõpuni.
Praeguseks on Q Vara ühe osaniku Alo Lillepea sõnul aktsiakapitali turgutamiseks juba müünud Tallinna ringtee äärse Terminali laopargi ning teine tehing Riia kesklinna planeeritud Maskavase elamuprojekti müümiseks ootab samuti vaid ühe eeltingimuse täitmist.
Q Vara 11protsendise intressiga riskantseid võlakirju on meie teise samba pensionifondides 25 miljoni krooni eest. Kokku emiteeris Q Vara 2006. aasta alguses 78 miljoni krooni väärtuses aktiivseid võlakirju, mis tuleb investoritele lunastada järgmise aasta jaanuaris.
Mis saab siis, kui Q Varal ei õnnestu 30. juuniks omakapitali nõutud 30 protsendini viia?
Häda ja viletsus, rist ja ikaldus. Saan siin nalja teha ainult seetõttu, et meil on Terminali tehing tehtud, likviidsus korras ja aktsionäridel raha koos, et juunis sisse panna.
Kuivõrd olete arvestanud ohuga, et Q Vara võlakirjad võivad hapuks minna?
Praegu ei ole enam midagi arvestada. Arvestama pidime ja arvestasimegi kaks aastat tagasi. Näiteks hajutasime riske, ei ostnud kinnistuid turu tipus ja lõime kontakte teiste partneritega, kes aitaks meil finantseerida, kui kohalikud pangad hulluks lähevad. Praegu on näha, et saame hakkama.
Kas Q Vara probleemid omakapitaliga jätkuvad ka tulevikus?
Ma olen üsna kindel, et saja aasta perspektiivis probleemid omakapitaliga jätkuvad. Vaatan oma nelja-aastast poega praegu ja ta tundub sama terav kui mina. Järelikult on oht, et me tulevikus ikka liiga palju korraga ette võtame. Vennal (Ivo Lillepea - toim) on ka sama terav pooleaastane poeg.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.08.26, 06:00
Puhas sademevesi ei teki iseenesest. Linnad peavad õppima vihmavett puhastama
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.

Hetkel kuum

Tagasi Ehitusuudised esilehele