Kustumas on kinnisvarabuumi ajal süttinud
lootus, et eestlane rabeleb välja Nõukogude aja kitsastest oludest – üha enam
inimesi suudab endale soetada vaid tillukese korteri.
Pankade ja kinnisvarafirmade andmetel kasvab nende inimeste arv, kes ostavad laenuraha eest 1–2-toalise korteri ja eelistatult Nõukogude ajal ehitatud majja, kirjutas Postimees.
Veel paar aastat tagasi oli pilt teistsugune – hoopis enam tunti huvi maja või majaosa soetamise vastu, muutuse põhjuseks on kõrged kinnisvarahinnad, kehvemaks muutunud majandusseis ja rangemad laenutingimused ehk teisisõnu – inimestel ei jätku suurema ja euroopaliku elamispinna muretsemiseks raha.
Eelöeldu tähendab, et eestimaalane elab peaaegu sama kitsastes oludes nagu Nõukogude ajal, statistiliselt on Eestis ühe inimese kohta elamispinda alla 30 ruutmeetri, Lääne-Euroopas ulatub see näitaja aga 35–45 ruutmeetrini, Skandinaavias veelgi kõrgemale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuid summa eest, millega veel kaks-kolm aastat tagasi sai avara eluaseme, võib praegu osta vaid 1–2-toalise korteri, see tähendab, et kitsastes oludes elanud eestlasel pole ka lähiaastatel lootust suuremale eluasemele.
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.