Ehitusfirma TTP plaanib majanduskeskkonna
paranedes kopa maasse lüüa, et ehitada kaks kõrghoonet Järvevana
kõrghoonetepiirkonda.
„Kõrghooneid ei ole me varem ehitanud. Aga me oleme igasugu teisi hooneid ehitanud ja seega ei näe ma siin midagi üle jõu käivat endale. Muidugi Eesti mõistes on kõrghoone alates 50 meetrit. Maailma mõistes pole see midagi. Pilvelõhkujate klassi minekuks peaks olema ikkagi vähemalt 120 meetrit,“ kommenteeris TTP suuromanik Tiit Aava.
2007. aasta lõpus algatati detailplaneering kõrghoonete teemaplaneeringusse kuuluvate Järve tänava kinnistute 19korruselise ja 18korruselise äri-ja elupindadega hoone ehituseks. Aava sõnul on plaanid konkreetsed.
„Meil on väga tõsised plaanid. Tuuletallajad me pole. Praegu on planeering algatatud ja kooskõlastused on lõppfaasis. Me loodame selle aastanumbri sees planeeringu kehtestada. Kõrghoonete planeerimine võtab ka minimaalselt üheksa kuud aega,“ lisas Aava.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.