"Juhul kui te ei avalikusta vastavat õiendit, pöördume Pressinõukogu poole ja sellega võivad teile kaasneda materiaalsed kulud," ähvardas Markus. Ajakirjanikuga kohtuma ning kinnisvaraprojekti seisust ausalt rääkima ta ei nõustunud.
"Firma omanikud puhkavad praegu välismaal ja löövad meid maha, kui me asjade tegelikust seisust räägime," põhjendas ajakirjanikule üks Alan Elektri töötajatest. Kinnistusregistrist oli aga juba siis näha, et kõrbema mineva projekti tarbeks oli hiljuti raha juurde laenatud.
Võlausaldajad muutusid rahutuksSügise saabudes muutusid võlausaldajad üha rahutumaks ning hakkasid oma nõudeid maksehäireregistris avaldama. Kui varem kuulus Alan Elekter rohkem kui pooles ulatuses osaühingule Alan Ehitus, siis jaanuaris vangerdas võlgnik firma 100protsendiliseks omanikuks senise juhi Kaius Markuse. Alan Ehitus jäi samas täies ulatuses Markuse äripartnerileJaanus Kekkile.
Täna ütleb Krediidiinfo, et Alan Elekter võlgneb pankadele rohkem kui kaks miljonit krooni. Lisaks on võlgu kaheksa liisingumakset ning tekkinud arvukalt nõudeid muudelt ettevõtetelt. Alan Elektri maksuvõlg on kasvanud 2,5 miljoni kroonini.
8. aprillil pani kohtutäitur Kristiina Fenman ETS Nord ASi nõudel sundenampakkumiselekolm Alan Elektrile kuuluvat korterit Köie tänaval. Neile oliseatud 10,8 miljoni kroonine esimese järjekoha hüpoteek SEB panga kasuks, 1,8 miljoni kroonine teise järjekoha hüpoteek ETS Nordi kasuks ja 2,2 miljoni kroonine kolmanda järjekoha hüpoteek Gunnar Kaljuvee kasuks.
Kõik kolm alla miljoni kroonise alghinnaga korterit asuvad pooleliolevas majas, märkis täitur.
Kohus peatas täitemenetluseSamal päeval, 8. aprillil, kuulutas Harju maakohus pankrotimenetluse algusest. "Peatada Alan Elekter OÜ vara suhtes toimuv sundtäitmine. Keelata Alan Eleter OÜ-l ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamine. Nimetada ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm," raporteeris kohus ametlikes teadaannetes.
Ajutine haldur loeb kinnisvaraarendajaks tükkinudelektrifirma vara ning kohustused kokku 8. maiks.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.