"Tulevasest EKA õppehoonest võiks kujuneda Eesti kunstihariduse ja kultuurielu aktiivne süda," kommenteeris võistlustingimusi kujundanud EKA arhitektuuriteaduskonna juht Jüri Soolep. Ta lisas, et kaasaegse Tallinna city keskele sobituv maja peaks korporatiivsele maailmale ühtlasi ka teistsuguseid väärtusi meelde tuletama.
Taanlastele võidu kindlustanudarhitektuurse lahenduseteeb huvitavaks spiraalne aatrium, mis toimib loomuliku ventilatsioonisüsteemina ning omab klaaspindu päevavalguse maksimaalseks kasutamiseks. Maja valmib 2011. aastaks, mil Tallinn kannab kultuuripealinna tiitlit.
"Eesti Kunstiakadeemia füüsiline keskkond on Eesti avalik-õiguslikest ülikoolidest kõige halvemas seisukorras. EKA peahoone, kus õppetöö toimub väga kitsastes oludes, on nii tehniliselt kui moraalselt vananenud, " põhjendas rektor Signe Kivi täna uue maja ehitamise vajadust.
"EKA konkurss on viimastel aastatel Eestis toimunud arhitektuurivõistluste seas vaieldamatult kõige põhjalikumalt ettevalmistatud ning seab osalevale tööle kõige enam nõudeid," kommenteeris lähteülesannet žürii liige arhitekt Indrek Allmann.
Ligi pool aastat väldanud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse vastu tundsid arhitektid märkimisväärset huvi. Konkursi infoportaalilt www.artun.ee/maja laadis tingimusi alla üle 3200 inimese või arhitektuuribüroo üle kogu maailma. Mõõduvõtule saabus 96 tööd enam kui 25 riigist. Eestist pärines ligi 20 arhitektuurset lahendust.
Võistlustöid hindas rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid EKA rektor professor Signe Kivi, kunstiteadlane Mart Kalm, Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, Eesti arhitektide liidu aseesimees Indrek Allmann, arhitektuuriteaduskonna juht Jüri Soolep, arhitektid Veljo Kaasik, Ülar Mark, Roger Riewe Austriast ning David Zahle Taanist.
Viimase kümne aastajooksul kaaluti EKA kolimistTondi kasarmusse, tselluloosivabrikusse ehktänasesse Fahle majja, Patarei merekindlusse, midaalates 1919. aastast kasutati vanglana, Paldiski mnt psühhoneuroloogia haigla hoonetesse ja mujale.
Pikkade otsingute järel otsustas EKA nõukogu ehitada uueõppehoone maja senisesse asukohta. Uus maja mahutab nagu praegunegi 1200 kunstitudengit.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.