Tänavu on kohtutäiturid vähem kui kolme kuugapannud enampakkumisele eraisikute kinnisvara juba 190 korral, mis onveidi vähem kui kogu 2005. aasta jooksul. Õnnelikult lõppes vaid veerand enampakkumistest.
Justiitsministeeriumi andmetel nurjus tänavu190 enampakkumisest146 hoolimata sellest, et korraldati ka korduvenampakkumine. Justiitsministeeriumipressiesindaja Mart Siilivask ütles, et neile asjadele, mis enampakkumisel ja kordusenampakkumisel on olnud ning seal ostuhuvi pole pälvinud,ei ole sel hetkel turgu. Seaduse järgivõib kohtutäitur üritada sellisel juhul müüa neid teisi viise kasutades, näiteks võlgnik müüb kohtutäituri kontrolli all. "Kui asjal on vähegi väärtust potentsiaalsete ostjate jaoks, siis müümata ta ei jää," ütles ta.
Kui 2006. aastal panid kohtutäiturid enampakkumisele kinnisvara 284korral, siis eelmisel aastal oli see number peaagu poole suurem – 562. Kui tänavu jätkub enampakkumiste hulk sama suure hooga, võib aasta lõpuks oksjonite arv küündida ligi tuhandeni. Võrdluseks ?– kinnisvarabuumi kõrhetkel 2005. aastal tehti 244 enampakkumist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.08.26, 06:00
Puhas sademevesi ei teki iseenesest. Linnad peavad õppima vihmavett puhastama
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele