Tänavu on kohtutäiturid vähem kui kolme kuugapannud enampakkumisele eraisikute kinnisvara juba 190 korral, mis onveidi vähem kui kogu 2005. aasta jooksul. Õnnelikult lõppes vaid veerand enampakkumistest.
Justiitsministeeriumi andmetel nurjus tänavu190 enampakkumisest146 hoolimata sellest, et korraldati ka korduvenampakkumine. Justiitsministeeriumipressiesindaja Mart Siilivask ütles, et neile asjadele, mis enampakkumisel ja kordusenampakkumisel on olnud ning seal ostuhuvi pole pälvinud,ei ole sel hetkel turgu. Seaduse järgivõib kohtutäitur üritada sellisel juhul müüa neid teisi viise kasutades, näiteks võlgnik müüb kohtutäituri kontrolli all. "Kui asjal on vähegi väärtust potentsiaalsete ostjate jaoks, siis müümata ta ei jää," ütles ta.
Kui 2006. aastal panid kohtutäiturid enampakkumisele kinnisvara 284korral, siis eelmisel aastal oli see number peaagu poole suurem – 562. Kui tänavu jätkub enampakkumiste hulk sama suure hooga, võib aasta lõpuks oksjonite arv küündida ligi tuhandeni. Võrdluseks ?– kinnisvarabuumi kõrhetkel 2005. aastal tehti 244 enampakkumist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.10.26, 08:59
Ettevõtte turvasüsteemid võivad olla tipptasemel, aga tervik ikkagi puududa. Miks?
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele