Tänavu on kohtutäiturid vähem kui kolme
kuugapannud enampakkumisele eraisikute kinnisvara juba 190 korral, mis
onveidi vähem kui kogu 2005. aasta jooksul. Õnnelikult lõppes vaid veerand
enampakkumistest.
Justiitsministeeriumi andmetel nurjus tänavu190 enampakkumisest146 hoolimata sellest, et korraldati ka korduvenampakkumine. Justiitsministeeriumipressiesindaja Mart Siilivask ütles, et neile asjadele, mis enampakkumisel ja kordusenampakkumisel on olnud ning seal ostuhuvi pole pälvinud,ei ole sel hetkel turgu. Seaduse järgivõib kohtutäitur üritada sellisel juhul müüa neid teisi viise kasutades, näiteks võlgnik müüb kohtutäituri kontrolli all. "Kui asjal on vähegi väärtust potentsiaalsete ostjate jaoks, siis müümata ta ei jää," ütles ta.
Kui 2006. aastal panid kohtutäiturid enampakkumisele kinnisvara 284korral, siis eelmisel aastal oli see number peaagu poole suurem – 562. Kui tänavu jätkub enampakkumiste hulk sama suure hooga, võib aasta lõpuks oksjonite arv küündida ligi tuhandeni. Võrdluseks ?– kinnisvarabuumi kõrhetkel 2005. aastal tehti 244 enampakkumist.
Seotud lood
Jätkusuutlikkus ja rohelisus ei ole enam ammu nišiteema, vaid eeldus, et tootmis- ja ehitusettevõte saaks üldse rahvusvahelisel turul kaasa rääkida. See tähendab, et tootjal peab olema täielik ülevaade nii materjalide päritolust, tootmisprotsessist kui ka sellest, mis saab toodetest pärast nende elukaare lõppu.