Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puuduv elukoht takistab Eesti naistel sünnitamist
Puuduv elukoht või lõpetamata õpingud
nooremate naiste puhul ning puuduv partner või senised ebaõnnestunud katsed last
saada vanemate naiste puhul on põhjuseks, miks Eesti naised pole siiani lapsi
muretsenud, selgub värskest uuringust.
Tartu Ülikooli naistekliiniku uuring „Eesti naiste tervis” vaatles Eesti naiste seksuaal- ja reproduktiivtervist ning vastavat käitumist. 2004. ja 2005. aastal saadeti Eestis elavatele 16-44-aastastele naistele 5190 küsimustikku. Tagasi saatis ankeedi ligi 54 protsenti küsimustiku saanuist, neist analüüsiks sobis 2672 küsimustikku. Vastajate valim põhineb rahvastikuregistril ning peaks iseloomustama selleealisi Eestis elavaid naisi.
Küsitluste täitmise ajal polnud veel rakendunud vanemapalk, kuigi arutelud sellel teemal olid juba käivitunud, seega võivad praegu lapsesaamise edasilükkamise põhjused olla muutunud.
Tulevikus veel lapsi soovivate naiste seas on kõige levinum põhjus lapsesaamiseks soov hoolitseda lapse eest ja teda armastada (64 protsenti). Sellele järgnevad põhjustena: laps annab elule mõtte, on keegi, kelle jaoks teha tööd ja elada (49 protsenti) ning soov kogeda emadust (47 protsenti). Ka mainiti põhjustena soovi saada ühist last oma armastatud partneriga (34 protsenti) ja leiti, et lapsed toovad ellu vaheldust (32 protsenti).
Neid, kes soovivad tulevikus sünnitada, sest Eesti rahva säilimiseks on vaja rohkem lapsi, oli 11 protsenti sellele küsimusele vastanutest. Selline arvamus on mõnevõrra rohkem levinud nooremate naiste hulgas.
Loe edasi: HIVi hirm pani ennast hoidma
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele