19. veebruar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Möödunud sügisel avastas Loksa linnapea abi-registripidaja Riina Kaugeranna naaber, et linnaametniku krundil oleva kuuri asemele kerkib kahekorruseline 6,7 meetri kõrgune hoone. Kerkiv maja, mis projekti järgi on abihoone, varjab naabrite eest päikse ja lisaks ulatuvad täpselt krundi piiril asuva maja räästad, mis seaduse järgi on ehitusalune pind, naabri maa peale. Kõik see vähendab krundi väärtust.

Kaugerand pensionäridest naabreid ümberehitusest ei teavitanud, sest olemasoleva hoone ümberehituse puhul seadus seda otseselt ei nõua, ja nii pöördus mureliku vanapaari pärija Merike Vann nende palvel kirjalikult linnavalitsuse poole taotlusega ehitusluba tühistada ja ehitis lammutada. "Oleks nad vaid meiega enne ehitama hakkamist rääkinud, me oleksime mingi lahenduse leidnud," rääkis Vann.

Veebruari alguses saabus linnapea Helle Lootsmanni vastus, milles kinnitatakse, et ehitis on juriidiliselt igati korrektne ning hoone kõrgust ega ehitusalust pinda suurendatud pole. Küll on maja väljaehitatud teise korrusega ruutmeetreid juurde saanud.

Samuti märkis linnapea, et ehitusloa väljastamisel on formuleeringus tehtud viga, hoone rekonstrueerimiseks antud luba on nüüd tühistatud ja asendatud ehitise laiendamise loaga, mis annab õiguse nii juurde-, peale- kui allaehitamiseks.

Tegemist olevat linnaarhitekti näpuveaga, kes on ise ka vaidlusaluse hoone projekti autor. "Selle patu võib tõesti minu registrisse kanda," kinnitas linnaarhitekt Villu Uett, vandudes, käsi südamel, et projekti järgi hoone kõrgem ei ole ja katus võib suurem tunduda, sest sellel on väljaulatuvad osad. Naabritel on endise kuuri kõrgusest ja suurusest teised mälestused.

Kuuri rekonstrueerimiseks andis linnavalitsus loa välja väga kiiresti - samal päeval taotluse esitamisega, mis sundis naabrit kahtlema, kas linnavalitsus võttis endale piisavalt aega üksikasjadesse süveneda.

Uetti sõnul on piir abi- ja eluhoone vahel tänapäeval pea hoomamatu. "Palju asju näeb elamu moodi välja," möönis ta. Elamut eristab abihoonest aga see, et esimesele peab kasutusloa võtma, teisele mitte.

Et kolleegi ehitatav maja häärberi mõõtu võtma kipub, tuli linnapeale tema sõnul üllatusena. "Kui vastuolud on olemas, siis me vaatame oma korraldused üle," lubas ta.