• 24.10.07, 19:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raasuke: suure laenukahju tekitas kinnisvaraarendaja

Hansapanga suurenenud laenukahjum kolmandas kvartalis tuli ühest Tallinna kesklinna kinnisvaraarendusprojektist.
Üks ühekordne juhtum Balti riikides põhjustas Swedbankile Balti riikides suuremad laenukahjumid kui neljas eelnenud kvartalis. Hansapanga Grupi juht Erkki Raasuke selgitas Rootsi uudisteagentuurile DIREKT, et Hansapanga laenukahjum tuli ühest Tallinna kesklinna kinnisvaraarendusprojektist.
Pangajuht võttis Swedbanki tegevuse selles sektoris kokku järgmiselt: „16% Balti riikide laenuportfellist on kinnisvarafirmad”.
Hinnanguline laenukahju ehk Hansapanga netoprovisjonid olid kolmandas kvartalis 7,6 miljonit eurot ehk 119 miljonit krooni. Netoprovisjonide suhe laenudesse oli 2007. aasta III kvartalis 0,43%, võrrelduna 0,14%ga II kvartalis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Netoprovisjonide kasv tulenes ühe suurema riski provisjonist. Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja selgitas, et võimalikku laenukahju kasvu on tekitanud eeskätt üks klient. Netoprovisjonide summa ehk laenu- ja garantiikahjumid olid kolmandas kvartalis 8,1 miljoni eurot, kasvades aastaga üle kahe korra. See summa sisaldab nii reaalset mahakantud laene, mida pank ei looda enam tagasi saada, provisjone ehk hinnangut, kui suurest laenusummast võib pank ilma jääda, ja sealt summast on omakorda maha võetud tagasisaadud laenud.
Mahakantud laenude summa oli kolmandas kvartalis 1,2 miljonit eurot. Hinnanguline summa, millest pank võib ilma jääda, oli kolmandas kvartalis 6,9 miljonit eurot, mille hulka oli arvatud ka üks salapärane suurklient. Suure osa sellest 108 miljonit kroonist oli ühe kliendi laenatud Põldoja öelda ei tahtnud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.25, 11:39
TalTechi uuring kinnitab: Airoboti niiskustagastusega soojusvaheti on Eesti kliimas kõige tõhusam
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele