Eesti Panga asepresidendi Andres Sutti
sõnul on kinnisvaraturg sunnitud kohanema n-ö „normaalse eluga“.
"Investeeringute maht on aeglustunud, ka kinnisvarasekotoris on toimunud aeglustumine. Pangad on laenude osas muutunud konservatiivsemaks, nad annavad vähem laenu, samas head projektid saavad enamasti finantseeritud," märkis Sutt.
Peamiseks riskiks majandusele on tema sõnul endiselt tugev palgakasv, mis on arvatust olnud palju kiirem ning avaldanud mõju ka hindade tõusule.
"Eesti jätkab pehme maandumise kursil. Mida varem me euroga liitume, seda parem. Kui pehme maandumine jätkub, siis kasvab meie majandus võrreldes eurotsooni keskmisegaendiselt hästi. Oleme jätkuvalt atraktiivne koht," märkis Sutt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.