Eesti Panga asepresidendi Andres Sutti
sõnul on kinnisvaraturg sunnitud kohanema n-ö „normaalse eluga“.
"Investeeringute maht on aeglustunud, ka kinnisvarasekotoris on toimunud aeglustumine. Pangad on laenude osas muutunud konservatiivsemaks, nad annavad vähem laenu, samas head projektid saavad enamasti finantseeritud," märkis Sutt.
Peamiseks riskiks majandusele on tema sõnul endiselt tugev palgakasv, mis on arvatust olnud palju kiirem ning avaldanud mõju ka hindade tõusule.
"Eesti jätkab pehme maandumise kursil. Mida varem me euroga liitume, seda parem. Kui pehme maandumine jätkub, siis kasvab meie majandus võrreldes eurotsooni keskmisegaendiselt hästi. Oleme jätkuvalt atraktiivne koht," märkis Sutt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?