Eesti Panga asepresidendi Andres Sutti
sõnul on kinnisvaraturg sunnitud kohanema n-ö „normaalse eluga“.
"Investeeringute maht on aeglustunud, ka kinnisvarasekotoris on toimunud aeglustumine. Pangad on laenude osas muutunud konservatiivsemaks, nad annavad vähem laenu, samas head projektid saavad enamasti finantseeritud," märkis Sutt.
Peamiseks riskiks majandusele on tema sõnul endiselt tugev palgakasv, mis on arvatust olnud palju kiirem ning avaldanud mõju ka hindade tõusule.
"Eesti jätkab pehme maandumise kursil. Mida varem me euroga liitume, seda parem. Kui pehme maandumine jätkub, siis kasvab meie majandus võrreldes eurotsooni keskmisegaendiselt hästi. Oleme jätkuvalt atraktiivne koht," märkis Sutt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.