Eesti Panga asepresidendi Andres Sutti
sõnul on kinnisvaraturg sunnitud kohanema n-ö „normaalse eluga“.
"Investeeringute maht on aeglustunud, ka kinnisvarasekotoris on toimunud aeglustumine. Pangad on laenude osas muutunud konservatiivsemaks, nad annavad vähem laenu, samas head projektid saavad enamasti finantseeritud," märkis Sutt.
Peamiseks riskiks majandusele on tema sõnul endiselt tugev palgakasv, mis on arvatust olnud palju kiirem ning avaldanud mõju ka hindade tõusule.
"Eesti jätkab pehme maandumise kursil. Mida varem me euroga liitume, seda parem. Kui pehme maandumine jätkub, siis kasvab meie majandus võrreldes eurotsooni keskmisegaendiselt hästi. Oleme jätkuvalt atraktiivne koht," märkis Sutt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.