Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kipsplaat-ehitistes levivad niiskuse mõjul ohtlikud mürgihallitused
Niiskus muudab populaarse ehitusmaterjali
kipsplaadi kasvulavaks mürgistele hallitusseentele, mis levitavad oma mürke ka
toaõhku.
Eesti päritolu Rootsi mikrobioloog Aime Must juhtis juba 1996. aastal esimesena maailmas tähelepanu asjaolule, et populaarne ehitusmaterjal kipsplaat, millega on hõlbus katta toaseinu ning ajada sirgeks kõveraid müüre, muutub niiskust saades ohtlike hallitusseente kasvulavaks, kirjutas postimees.ee.
Hallituse tekkimiseks piisab ka betoonist välisseinast talvel imbuvast niiskusest, kondensatsiooniveest või koguni 85protsendilisest õhuniiskusest, juhul kui näiteks kipsplaadi ja seinakarkassi vahel on seisev õhk. Vohama hakanud hallitusseened eritavad oma kuivanud eoste abil mürke - mükotoksiine -, mis purustavad raku elutähtsad organid (nt rakumembraani).
"Mükotoksiinid mõjutavad eelkõige närvisüsteemi rakke ja peaaju sünapse, samuti immuunsüsteemi rakke. Vigane immuunsüsteem võib tekitada näiteks allergiat, aga tuvastatud on ka mükotoksiinide vähki tekitav toime," ütles Must.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Suur uusarenduste ülevaade
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele