Kipsplaat-ehitistes levivad niiskuse mõjul ohtlikud mürgihallitused

Eesti päritolu Rootsi mikrobioloog Aime Must juhtis juba 1996. aastal esimesena maailmas tähelepanu asjaolule, et populaarne ehitusmaterjal kipsplaat, millega on hõlbus katta toaseinu ning ajada sirgeks kõveraid müüre, muutub niiskust saades ohtlike hallitusseente kasvulavaks, kirjutas postimees.ee.

Hallituse tekkimiseks piisab ka betoonist välisseinast talvel imbuvast niiskusest, kondensatsiooniveest või koguni 85protsendilisest õhuniiskusest, juhul kui näiteks kipsplaadi ja seinakarkassi vahel on seisev õhk. Vohama hakanud hallitusseened eritavad oma kuivanud eoste abil mürke - mükotoksiine -, mis purustavad raku elutähtsad organid (nt rakumembraani).

"Mükotoksiinid mõjutavad eelkõige närvisüsteemi rakke ja peaaju sünapse, samuti immuunsüsteemi rakke. Vigane immuunsüsteem võib tekitada näiteks allergiat, aga tuvastatud on ka mükotoksiinide vähki tekitav toime," ütles Must.