Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kipsplaat-ehitistes levivad niiskuse mõjul ohtlikud mürgihallitused
Niiskus muudab populaarse ehitusmaterjali
kipsplaadi kasvulavaks mürgistele hallitusseentele, mis levitavad oma mürke ka
toaõhku.
Eesti päritolu Rootsi mikrobioloog Aime Must juhtis juba 1996. aastal esimesena maailmas tähelepanu asjaolule, et populaarne ehitusmaterjal kipsplaat, millega on hõlbus katta toaseinu ning ajada sirgeks kõveraid müüre, muutub niiskust saades ohtlike hallitusseente kasvulavaks, kirjutas postimees.ee.
Hallituse tekkimiseks piisab ka betoonist välisseinast talvel imbuvast niiskusest, kondensatsiooniveest või koguni 85protsendilisest õhuniiskusest, juhul kui näiteks kipsplaadi ja seinakarkassi vahel on seisev õhk. Vohama hakanud hallitusseened eritavad oma kuivanud eoste abil mürke - mükotoksiine -, mis purustavad raku elutähtsad organid (nt rakumembraani).
"Mükotoksiinid mõjutavad eelkõige närvisüsteemi rakke ja peaaju sünapse, samuti immuunsüsteemi rakke. Vigane immuunsüsteem võib tekitada näiteks allergiat, aga tuvastatud on ka mükotoksiinide vähki tekitav toime," ütles Must.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele