Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üürileandjad küsivad üliõpilastelt hingehinda
Pealinnas üürikorterit otsiv tudeng tõdeb,
et soodsa hinnaga elamiskõlblikke elamispindu on Tallinnas oi-oi kui vähe.
Enamasti üüritakse üliõpilase vaatevinklist vaadatuna välja selliseid kortereid, mille pererahvas loodab ratsa rikkaks saada või on mingi kiiksuga, kirjutas SL Õhtuleht.
Võtame ette väikese uurimisretke Tallinna kõrgkoolide fuajeedes ja uurime, mida kuulutustetahvlitel üürimiseks välja pakutakse. Eesmärk on leida IT tudengile Rainerile (19) ajutiseks elamiseks vastuvõetav korter.
Hoiatame ette – vastuvõetava korteri leidmine nõuab vaeva! Eriti veel Raineri-sugusele esmakursuslasele, kes peab kolima kodust kaugemale ega ole veel jõudnud endale võimalikeks korterikaaslasteks sõpru leida.
Tegelikult alustas Rainer otsinguid kinnisvaraportaalidest ning kuulutustelehtedest juba varem. Kuna noormees üritas leida võimalikult soodsa hinnaga elamispinda võimalikult Tallinna Tehnikaülikooli lähedal, oli pilt üpris lohutu.
Kõik kuni 2000 krooni maksvad, vähegi kenamad toad olid selleks ajaks, kui tema helistama hakkas, kahjuks juba üürniku leidnud. Lõpuks oli ta ohates nõus korteri kuuüüriks välja käima ka 2500 krooni.
«Nende jaoks, kes jaksavad ühetoalise korteri eest maksta 5000–5500 krooni või ühe toa eest üle 3000 krooni, on valik lai. Soodsama hinnaga võimalusi on aga väga vähe,» kurdab noormees. «Ühe võikalt kärtspunaseks ja siniseks värvitud ühetoalise hotellitüüpi korteri eest taheti 4000 krooni kuus.»
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele