Terve juulikuu on arutatud selle üle, kas
paljuräägitud kinnisvarakrahh on nüüd käes. Aeg pärast jaanipäeva on
kinnisvaraturul alati veidi rahulikum, ent sel aastal on mõõnaperiood tõepoolest
sügavam kui kunagi varem.
Kas sügisel saab turg raskustest üle või muutub korrektsioon hindade vabalanguseks, näeme kuu-kahe pärast. Halvasti mõjuvad raskused USA kinnisvaraturul ning pilved Eesti majanduse kohal, kirjutas
Äripäev.
Juuli alguses tunnistas ka Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, et kinnisvarasektoris on probleeme, sest juunis langes nii nõudlus kui ka müük.
"Kinnisvarafirmade jaoks on probleemiks nõudlus. Osad maaklerid on juba sõna võtnud, et tuleks hindu alandada. Ajad on muutunud," märkis Josing juuli alguses.
Juuli esimesel poolel hakati olukorda võrdlema kolme-nelja aasta taguse ajaga, mil nädalas tehakse üks-kaks tehingut ühe suure arendusprojekti kohta. Lisaks on hakanud lepingutest loobuma spekulandid, kes on nõus ka 100 000-300 000 krooni kahjumit kandma.
Samuti on Tallinna ümbruse kinnisvaramüük jäänud seisma. Näiteks YIT ei ehita praegu Keilas lõpuni kahte korterelamut, vaid konserveerib need.
Mida vähem kortereid ostetakse, seda enam inimesi mõtleb üürimise peale. Kuu keskel teatas Uus Maa kinnisvarabüroo, et nõudlus üürikorterite vastu kasvab. Piirkondadest on eelistatud kesklinna korterid ja ka odavama hinnaklassi magalakorterid.
Seotud lood
2025. aasta esimesel poolel võetakse Eestis vastu kliimakindla majanduse seadus ehk kliimaseadus, mis hakkab tulevikus otseselt mõjutama ka ehitusturgu. „Peame mõistma, et maailm muutub, ehitusturg muutub, kliimaseadus tuleb ning praegu on viimane aeg selles protsessis kaasa rääkida,” ütleb ehitusfirma Rand & Tuulberg jätkusuutliku ettevõtluse ehk kestlikkuse juht August Kompus.
Hetkel kuum
Tagasi Ehitusuudised esilehele