Eesti Pank: pehme maandumine saab alguse kinnisvaraturul

Eesti Pank kirjutab oma kvartalikommentaaris, et majanduse "pehme maandumine" tähendab investeerimisaktiivsuse vähenemist, mis saab alguse kinnisvaraturul.

Panga andmetel võib selles sektoris leida kõige selgemaid märke majanduskasvu aeglustumisest.

Selle aasta esimesed majandusnäitajad kinnitavad üldjoontes Eesti Panga kevadprognoosi paikapidavust ehk majanduse "pehmet maandumist". Viimaste aastate ülikiire majanduskasv aeglustus esimeses kvartalis 9,8 protsendini. Majanduse sujuvat aeglustumist toetab Euroopa majanduse oodatust parem seis. Eesti Panga hinnangul on Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid väiksed.

Peamised riskid on nagu varemgi seotud jooksevkonto puudujäägi, tootlikkust ületava palgakasvu ja suure sisenõudlusega. Rahvusvahelised investorid on võtnud Balti riikide suhtes varasemast ettevaatlikuma hoiaku. Seni on eksportiv sektor palgakasvule hästi vastu pidanud. Kaubaekspordi kasvutempo aeglustumine näitab eelkõige transiidi- ja allhankesektori kaubavoogude vähenemist, mitte Eesti ettevõtete konkurentsivõime halvenemist. Eesti-Vene kaubavahetuse senine areng ei muuda seda üldhinnangut.

Kiirenenud palgakasvul ja tarbimislaenudel tuginev eratarbimise kasv on kümnendi kiireim ja jooksevkonto puudujääk on suurem kui aasta tagasi. Hinnasurve ei ole vähenenud ja jaanuarist maini on tarbijahindade aastainflatsioon enamasti ületanud viit protsenti. Eesti Panga kevadprognoosis eeldasime, et majanduskasvu mõõduka aeglustumisega kaasneb esialgu ka sise- ja välistasakaalu halvenemine.

Pehme maandumine tähendab ühtlasi investeerimisaktiivsuse vähenemist, mis saab alguse kinnisvaraturul. Selles sektoris võibki leida kõige selgemaid märke majanduskasvu aeglustumisest.

Aprilli-mai laenukasvunäitajad annavad märku mõneti ettevaatlikumast laenukäitumisest, seda nii laenuvõtjate kui ka -andjate puhul. Seetõttu on vähenemas ka kiirest laenukasvust johtuvad riskid, mis ohustaksid finantssüsteemi toimimist.

Senist aktiivset investeerimistegevust on toetanud ettevõtete ja perede kiiresti kasvanud laenuvõtmine. Seda soodustab pangandussektori jätkuv lõimumine Põhjamaade finantsgruppidega, mis kindlustab pankadele piisava kapitaliseerituse ja likviidsuse.

Kiirena püsinud laenukasv tähendab aga, et ettevõtete ja leibkondade laenuteenindamise riskid ei ole kadunud. Inflatsioonisurve võib hakata nõrgestama ettevõtjate konkurentsivõimet. Enim ohustatuks võib pidada suure võlakoormusega kinnisvarasektorit, kes võis kiire kasvu perioodil nõudluse mahtu üle hinnata. Finantssektori edasise arengu seisukohalt on oluline, kas pankade kulujuhtimine on piisavalt paindlik säilitamaks kasumlikkust muutunud keskkonnas.

Palgatulude kiire kasv on säilitanud küll üksikisikutest laenuvõtjate hea laenuteenindamisvõime, kuid samas on suurenenud sissetulekute kasvutempo järsu pidurdumise oht. Käesoleva aasta esimeses kvartalis kasvasid tööjõukulud sisemajanduse koguproduktist märgatavalt kiiremini. See viitab vähenenud konkurentsivõimele ning võimalikule suuremale inflatsioonisurvele.

Eesti huvides on võtta euro kasutusele võimalikult ruttu. Hetkeseisuga on euro kasutuselevõtu varaseim tähtaeg 2011. Üleminek eurole maandab riske ning teeb Eesti majanduspoliitiliste pikaajaliste eesmärkide saavutamise lihtsamaks.