Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ärimees kahtlustab valda pettuses
Maagilise summa, 777 777 krooni ja 77 sendi
eest rahva seas Saare Pisa torniks kutsutud Harilaiu majaka Kihelkonna vallalt
ostnud kinnisvaraärimees Meelis Osa kaebas vallavalitsuse kohtusse.
Osa nõuab tehingu tühistamist ja raha tagastamist, kuna kahtlustab, et sai tuletorni ostes pettuse osaliseks. "Kui omavalitsus raha välja petab, on see piisav põhjus kohtusse minekuks," ütles Meelis Osa Meie Maale.
Osa sõnul seisneb tehinguga kaasnenud probleem veel muudeski asjades, mitte ainult tuletornialuses maas. "Piisavalt fabritseeriti dokumente, et kallutada mind ostma. Tegelikult oli seal taga täielik petuskeem," rääkis Osa. Milles pettus seisneb, ei soovinud ta enne kohtulahendit rääkida.
Osa sõnul on tal kahju, et tal ei olnud aega enne ostmist pikalt tausta uurida ja lasta juristidel kõiki asju üle kontrollida.
Vald pani majaka koos 0,7 hektari teenindusmaaga Vilsandi rahvuspargis Harilaiu poolsaarel müüki 2003. aastal enampakkumise korras.
Kihelkonna vallavanema Jüri Saare sõnul käib Meelis Osa vallaga kohut, sest Osa ei saanud majaka juurde teenindusmaad ning nõuab seetõttu kohtult tehingu kehtetuks tunnistamist.
"Tuletornialune maa kuulub riigile ja seda tuli taotleda, kuid siis selgus, et maad ikka ei saa. Kui maad ei saa, ei ole ka tuletorniga midagi peale hakata. Ostja ilmselt lootis, et saab ka maa endale," arvas Saar.
Kihelkonna vallavalitsust kohtus esindava Mihkel Tuusi sõnul ei luba maareformiseadus lagunenud ehitiste maad erastada, seega tuleb need enne erastamist korda teha.
Meelis Osal oleks tema arvates piisanud ehitusprojekti tellimisest ja ehitusloa hankimisest, milleks Osal oli aega kaheksa kuud. "Teenindusmaa määramise korraldus oli tühistatud. See oli ka ostu-müügilepingusse sisse kirjutatud," lisas Tuus.
Hiljem Saaremaa keskkonnateenistus maa erastamiseks oma nõusolekut ei andnud. Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja Raivo Kallase sõnul tegi vald müügiotsuse keskkonnateenistusega konsulteerimata.
"Kui vald oleks teadnud enne, et me ei anna ehitusõigust, ei oleks majakat müüdud," lausus Kallas. Ta põhjendas keeldumist Harilaiu puutumata loodusega. "Mõistus tõrgub lubamast rajada sinna puhkekeskus või privaatsuvila," ütles Kallas.
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.
Enimloetud
2
Akupargi üldehituse, elektritööde ja paigaldustööde eest vastutab Eveconi tütarfirma WiSo Engineering. Akupargi alajaama ja ühendamise Eesti põhivõrguga teeb Connecto Infra.
3
Vaata galeriid, kuidas ehitus edeneb.
6
Vaata esinduslikku galeriid, millisena see sild valmis!
Viimased uudised
Vaata esitatud võistlustööde galeriid!
Harjumaal on ehituslubjakivi varusid alles vaid 8 aastaks, kuid kriitiliseks varustuskindluse piiriks on 15 aastat
Üritused
Hetkel kuum
Vaata esinduslikku galeriid, millisena see sild valmis!
Vaata galeriid, kuidas ehitus edeneb.
Uue tehase tootmismahuks kujuneb 500 000 kuupmeetrit aastas.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele