Ärimees kahtlustab valda pettuses

Maagilise summa, 777 777 krooni ja 77 sendi eest rahva seas Saare Pisa torniks kutsutud Harilaiu majaka Kihelkonna vallalt ostnud kinnisvaraärimees Meelis Osa kaebas vallavalitsuse kohtusse.

Osa nõuab tehingu tühistamist ja raha tagastamist, kuna kahtlustab, et sai tuletorni ostes pettuse osaliseks. "Kui omavalitsus raha välja petab, on see piisav põhjus kohtusse minekuks," ütles Meelis Osa Meie Maale.

Osa sõnul seisneb tehinguga kaasnenud probleem veel muudeski asjades, mitte ainult tuletornialuses maas. "Piisavalt fabritseeriti dokumente, et kallutada mind ostma. Tegelikult oli seal taga täielik petuskeem," rääkis Osa. Milles pettus seisneb, ei soovinud ta enne kohtulahendit rääkida.

Osa sõnul on tal kahju, et tal ei olnud aega enne ostmist pikalt tausta uurida ja lasta juristidel kõiki asju üle kontrollida.

Vald pani majaka koos 0,7 hektari teenindusmaaga Vilsandi rahvuspargis Harilaiu poolsaarel müüki 2003. aastal enampakkumise korras.

Kihelkonna vallavanema Jüri Saare sõnul käib Meelis Osa vallaga kohut, sest Osa ei saanud majaka juurde teenindusmaad ning nõuab seetõttu kohtult tehingu kehtetuks tunnistamist.

"Tuletornialune maa kuulub riigile ja seda tuli taotleda, kuid siis selgus, et maad ikka ei saa. Kui maad ei saa, ei ole ka tuletorniga midagi peale hakata. Ostja ilmselt lootis, et saab ka maa endale," arvas Saar.

Kihelkonna vallavalitsust kohtus esindava Mihkel Tuusi sõnul ei luba maareformiseadus lagunenud ehitiste maad erastada, seega tuleb need enne erastamist korda teha.

Meelis Osal oleks tema arvates piisanud ehitusprojekti tellimisest ja ehitusloa hankimisest, milleks Osal oli aega kaheksa kuud. "Teenindusmaa määramise korraldus oli tühistatud. See oli ka ostu-müügilepingusse sisse kirjutatud," lisas Tuus.

Hiljem Saaremaa keskkonnateenistus maa erastamiseks oma nõusolekut ei andnud. Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja Raivo Kallase sõnul tegi vald müügiotsuse keskkonnateenistusega konsulteerimata.

"Kui vald oleks teadnud enne, et me ei anna ehitusõigust, ei oleks majakat müüdud," lausus Kallas. Ta põhjendas keeldumist Harilaiu puutumata loodusega. "Mõistus tõrgub lubamast rajada sinna puhkekeskus või privaatsuvila," ütles Kallas.