Et vältida olukorda, kus uusrajooni elanik sumpab
koduni pääsemiseks põlvini mudas või seisab lasteaiajärjekorras ajani, mil laps
läheb juba kooli, on kinnisvaraarendajate surve all olevad vallad võtnud
tarvitusele karmid abinõud.
Suurejooneline detailplaneering jääb kehtestamata, kui arendaja ei anna omapoolset panust näiteks teede, valgustuse, mänguväljakute vms rajamiseks, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
"Kui majad tulevad maantee äärde, siis kindlasti tuleb arendajal ehitada kergliiklustee ja valgustus; kui alevikust eemale, siis juurdepääsuteed," tõi Jõelähtme valla planeerimisosakonna juhataja Ülo Laanemets näite.
Kui tegemist on suure uusrajooniga, kohustab vald arendajat määrama sinna krundi ärimaaks - kas siis tulevase kaupluse, lasteaia vms tarvis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sarnaseid reegleid on kehtestanud ka Harku, Kiili ja Saku vallavalitsused.
Seotud lood
Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO2-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.