Et vältida olukorda, kus uusrajooni elanik sumpab koduni pääsemiseks põlvini mudas või seisab lasteaiajärjekorras ajani, mil laps läheb juba kooli, on kinnisvaraarendajate surve all olevad vallad võtnud tarvitusele karmid abinõud.
Suurejooneline detailplaneering jääb kehtestamata, kui arendaja ei anna omapoolset panust näiteks teede, valgustuse, mänguväljakute vms rajamiseks, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
"Kui majad tulevad maantee äärde, siis kindlasti tuleb arendajal ehitada kergliiklustee ja valgustus; kui alevikust eemale, siis juurdepääsuteed," tõi Jõelähtme valla planeerimisosakonna juhataja Ülo Laanemets näite.
Kui tegemist on suure uusrajooniga, kohustab vald arendajat määrama sinna krundi ärimaaks - kas siis tulevase kaupluse, lasteaia vms tarvis.
Sarnaseid reegleid on kehtestanud ka Harku, Kiili ja Saku vallavalitsused.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 06:00
Enamikes linnades toimuvates üleujutustes pole süüdi ilm, vaid vananenud taristu
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele