Et vältida olukorda, kus uusrajooni elanik sumpab
koduni pääsemiseks põlvini mudas või seisab lasteaiajärjekorras ajani, mil laps
läheb juba kooli, on kinnisvaraarendajate surve all olevad vallad võtnud
tarvitusele karmid abinõud.
Suurejooneline detailplaneering jääb kehtestamata, kui arendaja ei anna omapoolset panust näiteks teede, valgustuse, mänguväljakute vms rajamiseks, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
"Kui majad tulevad maantee äärde, siis kindlasti tuleb arendajal ehitada kergliiklustee ja valgustus; kui alevikust eemale, siis juurdepääsuteed," tõi Jõelähtme valla planeerimisosakonna juhataja Ülo Laanemets näite.
Kui tegemist on suure uusrajooniga, kohustab vald arendajat määrama sinna krundi ärimaaks - kas siis tulevase kaupluse, lasteaia vms tarvis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sarnaseid reegleid on kehtestanud ka Harku, Kiili ja Saku vallavalitsused.
Seotud lood
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.