2. aprill 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Postimees lappas kahe viimase nädala ametlikke teadaandeid. Järjekindlalt leiab neist sundenampakkumisteateid, kus kohtutäitur müüb võlgniku vara pangalaenu katteks.

Nii müüb täna keskpäeval oma Tallinna büroos Harju kohtutäitur Arvi Pink 40-ruutmeetrist korterit Maardus. Alghind on pool miljonit ja müügisumma lõviosa läheb Sampo panga võla kasuks.

Seni veel üksikud sundenampakkumised kinnitavad asjatundjate hinnangul aga eranditena reeglit, et enamasti maksab eestlane oma laene ülima kohusetundega.

Nii pole pankadel portfellis halbu laene ja lõviosa laenuvõtjaist ei oska ette kujutada valu ja piina, mida toob kaasa kodu haamri alla minek. Samas annavad Eesti pangad kinnisvaratagatisel ka tarbimislaene. Nii võib ka esmapilgul süütu väljaminek ühel päeval saatuslikuks saada.

Pangad pakuvad hädas inimestele ka maksepuhkust ja pikemaid laenutähtaegu. Viimasel juhul on igakuine makse väiksem. Samas tähendavad need vahendid aga kaotust laenuvõtjale, sest laen läheb kallimaks.

«Panditud vara jõuab sundmüügini vaid juhul, kui tegemist on pahatahtliku kliendiga, kes ei soovi pangaga võla likvideerimisel koostööd teha,» kommenteeris SEB Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktor Riho Unt.

Hansapanga eluasemelaenude osakonna juht Agnes Makk märkis, et saadab aastas umbes viis laenuga ostetud kodu sundmüüki, et pank oma raha kätte saaks.

Statistiliselt on halbu laene 0,2 protsenti kogu laenuportfellist.